www.usaraud.ee  >

 Liikmetele:

 Kasutajatunnus:
 Parool:
Registreeru liikmeks!

Autopäevikud > Chevrolet Camaro 1975


  Viimane sissekanne | 3 viimast sissekannet | Kõik sisseakanded (3) tagasi

 Chevrolet Camaro 1975

 Omanik: rnx

Taustalugu ja auto soetamine 24.03.2015
Et lugu algusest peale ausalt ära rääkida, peaks siirduma 90ndate aastate algusepoole, kus sai veel algkoolipinki nühitud. Tartus käies märkasin Riia mäel oranži mustade triipudega kaunitari. Lähemal vaatlusel osutus see Chevrolet Camaroks ning selle küljes olid välismaa numbrid. Auto seisis üpris tihti Koopiakeskuse ees ning paar korda sai seda silmatud ka linna peal ringi sõitmas. Mingisugune hetk auto kadus, aga mälestus koolipoisile sellest jäi, ning vahetevahel sai ikka unistatud sarnasest autost. Igatahes oli see üks esimesi USA autosid, mida mäletan ning pisik suure lombi taguse tehnika vastu oli külge saadud.

Aastate möödudes sai soetatud omele Firebird, mida hoole ja armastusega sai vastavalt võimalustele kohendatud ning kõpitsetud. Auto on truult teeninud 2008. aastast alates ning ühtki paha sõna selle kohta öelda ei saa.

Umbes kuu eest märkasin TQHQ foorumis müügikuulutust, kus müüdi 1975. aastakäigu Chevy Camarot. Tol hetkel veel suhteliselt nalja viluks sai helistatud ning auto kohta veidi uuritud, tuli välja, et eelmine omanik oli Erkkilt sellele juba tellinud ka mootori remondi. Võimalus autoga kaasa saada mõistlik mootor tundus ahvatlev ning olnud paar korda autot ka varem silmanud, siis mälus oli pilt ka suhteliselt viisakast autost. Kiire kõne Erkkile ning sai uuritud pisut ka tol hetkel veel fiktiivse mootori kohta ja kuuldes Erkkilt kiidusõnu auto suhteliselt hea seisukorra kohta, langes otsus autot vaatama minna.

Autot üle vaadates sai tuvastatud nii vana auto kohta kere suhteliselt hea seisukord - eks värvile oli pikk seismine siiski oma mõju avaldanud, aga pealtpoolt vaadates oli tegu siiski üpris sileda eksemplariga. Niipalju, kui pisike garaaž võimaldas, sai ka põhja all roomatud ning tõdetud, et tähelepanu vajavaid kohti seal on - põhja oli omajagu keevitatud ning osad keevitused ei kannatanud eriti kriitikat. Eelmise omaniku tähelepanu sai sellele viidatud ning leitud vigade tõttu sai ka hind väikesi korrektuure ning nii saigi käed löödud.

Nädal hiljem sai auto treilerile vintsitud ning Tartusse toodud. Autoga sai kaasa veel hunniku tavaari, millest päris arvestatav hulk juba esmapilgul antud auto külge ei klappinud. Aga kaasa sai kõik võetud ning nii Camaro ise kui treilerit vedav maastur said silmini kraami täis.

Kui auto Tartus, sai helistatud Erkkile, et täpsustada paari mootorisse puutuvat pisiasja. Jutu käigus tuli juttu pisut ka auto ajaloost, ning Erkki rääkis, et käis autot vaatamas aastal 2001, kui see veel oranž ja mustade triipudega ning Rootsi registris oli. Pole vist vaja eriti kõrget IQ-d, et viia otsad kokku ning aimata, et tegu on sama autoga, mida 90-tel Tartus näinud olin.
Lahkamine 24.03.2015
Auto korraks ajutise peavarju alla istutatud, sai hakatud seda lahkama. Kuna mootoriga läheb veel veidi aega, sai võetud eesmärgiks vastavalt auto edevale välimusele ka kapotialune veidi viisakamaks saada, hetkel vaatas sealt vastu narmendav ning roosteplekiline must värv.

Kuigi alguses sai umbes kümme minutit vahitud suhteliselt juhmi näoga autot siit- ja sealtpoolt, osutus nina laiali harutamine lihtsamaks, kui olin arvanud ning kahe õhtuga oli poolraam alt ning tulemüür segavatest detailidest puhas. Kasuks tuli kindlasti ka see, et autot kokku pannes oli päris arvestatav hulk polte paigaldada "unustatud". Veel üks pühapäev relaka ning traatharja ja värvieemaldusketta seltsis ja tulemüür säras, nagu uus.

Rookimise käigus tuli välja ka auto originaalvärv, mis peaks tumeroheline olema. Sellele on võõbatud kiht roosakat ollust, sellele omakorda oranž ning edasi on siis auto saanud praeguse laimirohelise kuue. Lisaks avastasin, et autot on ilmselt kasutatud sihtotstarbeliselt - sellele viitavad purunenud poolraami kinnitus kere külge ning tulemüüris olevad praod. Ka pidi tõdema, et autot eriti hoolega remonditud varem küll pole, kus vähegi silmale varjatut on, sealt ka ratse leiab. Seda lahtist poolraami kinnitust oli "paigatud" näiteks pigimatiga. Ühesõnaga - tegu on sileda toorikuga, aga ilmselt tulevad varsti ette võtta siiski ka keretööd.

Tellitud sai ka veidi kraami:

Esivedrud - peale mõningast surfamist sai langetatud otsus Moog 5664 kasuks.
Alumised ja ülemised šarniirid, samuti Moogilt
Sillapuksid - sai veidi uuritud ning antud vedrustuse puhul soovitati kas POM või stock kummipukse, mitte polüuretaani, seega said esialgu hangitud uued Moogi kummipuksid.

Kui poolraam taastatud ja õõtsad värske kamaga küljes, siis tuleb külge keerata ka hetkel veel hankimata uued rooliosad ja stabilisaatorvarda puksid.
Auto ajutises varjupaigas Õhtuke tööd ja pilt on selline Veel õhtuke tööd ja edusammud on juba silmaga näha Poolraam eraldus üllatavalt hästi Veidike relakaga mässamist ja tulemüür on nagu uus Poolraami parempoolne esimene kinnituskoht Poolraami küljes olevad puksiaugud on ka otsa saanud
Vaikselt asjad edenevad, vähem kui kaks kuud jäänud... 07.04.2015
Eile autot vaadates sai tõdetud, et kuradi kiireks läheb - F-Body kokkutulekuni on vähem kui kaks kuud ning auto seisab endaiselt poolraamita pukkidel.

Poolraam sai osandatud, suuremad vigastused keevitatud ning lõpuks liivapritsi tiritud. Kuna tundub, et auto on elanud eelnevalt üsnagi rasket elu, siis tuleb veel enne värvimist poolraam korraks kerevenituspinki panna ning selle "propeller" välja rihtida. Hetkel on tunne, et üks poolraami nurk on teistest ca. sentimeeter kõrgemal.

Poolraami osandades tuli ahastus peale - reklaamitud tuttuutest polüuretaanpuksidest ja sillaosadest pole mitte õrna haisugi - vastu vaatasid isoleerpaelaga lapitud kummidega šarniirid, keevitatud rooliosad ning oma pesadesse kinni punktitud (milleks kuradiks seda vaja veel oli?) üsnagi erinevalt väsinud kummipuksid. Ka pidurid pole suurt paremad, seisnud autole omaselt on sadulad kinni, kettad suhteliselt kulunud ning voolikud otsakorral. Kiire hinnapäring paljastas, et võrreldes 3gen autodega on 2gen-i piduriosad omajagu kallimad. Ketaste paar näiteks läheb maksma ca. 200 Eurot.

Vahepeal on kohale jõudnud või kohe jõuavad mõningad pudinad, lisan meeldetuletuseks ka hinnad):

Esivedrud (Moog 5664, 85 Eurot)
Šarniirid (Raybestos Pro Grade, 2x26 ja 2x27 Eurot)
Õõtsapuksid (Moog, 2x20 ja 2x17 Eurot)
Rooliotsad (Moog, 2x29, 30 ja 32 Eurot)
Pendelhoob (Moog, 35 Eurot)
Paralleelvarras (Moog, 75 Eurot)
Esimesed pidurivoolikud (Raybestos, 2x23 Eurot)
Esimesed pidurisadulad (A1 Cardone, 2x64 Eurot)
Chevy Caprice peasilinder (A1 Cardone, 45 Eurot)

Lisaks sai lastud Delrinist treida uued poolraamipuksid, millega värskendatud poolraam jäigalt kere külge kinnituma edaspidi hakkab. Sillapukside koha pealt peab veel pisut mõtlema, kas kasutada kummipukse või treida uued Delrinist puksid. USA 2gen-i gurude hinnangul on järjestus järgnev - Delrin, kumm, polüuretaan. Kusjuures polüuretaani kohta kuuleb ainult ropendamist, seega enamasti on valikus kas Delrin või kumm.



Tulemüür krundi... ...ja värvi all Sellised tükid said poolraami kinnituskohtadesse keevitatud, pildil on näha ka pooled uutest puksidest Üks uutest poolraami kinnituskohtadest Poolraam sai prooviks ka uute puksidega alla tõstetud