www.usaraud.ee  >

 Liikmetele:

 Kasutajatunnus:
 Parool:
Registreeru liikmeks!

Nädala raud  > Kiire pere 2008


02. Mai 2008 tagasi
2006. aasta Eesti meister ning 2007. aasta 3. koha omanik jätab kahjuks käesoleva e. 2008. aasta hooaja kiirendusspordis vahele.

Põhjusi selleks ei tule just kaugelt otsida. Kui esialgselt oli plaanis käesoleval hooajal tublit konkurentsi pakkuda nii Lauri Kuriksile kui ja 2007. aasta meistrile Erkki Vitsutile, siis kahjuks tegi saabunud majanduslangus ning sponsorite loobumine oma töö ning planeeritud uue kiire auto ehitamine või ostmine jäi katki. Oma rahakoti peal kahjuks sellisel tasemel nagu Eesti kiirendussport praeguseks on arenenud, ei jaksa enam konkurentsivõimelist autot ehitada ega osta.



Musta 1000-hobjõulise Camaroga võistlemisele C-klassis tõmbasid aga kriipsu peale BHRA reeglid, mis keelavad C-klassis osalemise autol, millel toruraam. Seega on Eduard hetkel lõhkise küna ees. Garaa˛is seisab 100 tuhande kroonise Camaro kere sees 350 tuhat maksev 1000-hobujõuline mootor, aga sellega võistelda ei ole kahjuks võimalik. D-klassi e. Outlaw-sse selle autoga enam asja ei ole, kuna lihtsalt kaotama minna ei ole sügavat mõtet, C-klassis aga, kus auto oleks olnud vägagi konkurentsivõimeline, ei luba võistelda kehtivad reeglid.



Õnneks pole Eduard aga kaotanud oma usku ja armastust Ameerika autode vastu. Nii ongi käesoleval aastal täienenud juba niigi aukartust äratav autopark veel kahe vägagi erilise isendiga. Nagu eelnevatest kirjatükkidest teada, on Chevy Corvette Eduardi üks erilisi lemmikuid. Kõik on kindlasti näinud punast neljanda põlvkonna Corvette-i, millega kiirendusvõistlustel silma paistnud Eduardi abikaasa Anneli. Lisaks peaks paljud mäletama eelmisel kevadel veel alles kruntvärviga kaetud kolmanda põlvkonna Corvette-i, mille kapoti alt vastu turritamas 800-hobjujõuline kompressoriga Chevy big-block.



Nüüd siis on C3 ja C4 kõval oma koha leidnud veel ka C5, täpsemalt 2002. aasta erimudel Z06. Kes vähegi Corvette-dest midagi teab, siis neile Z06 selgitamist ei vaja, ülejäänutele võib lühidalt mainida, et tegemist tavaliselt C5-st oluliselt karmima versiooniga, millel tavapärase 345 hobujõu asemel koguni 400 hobujõudu ning jäigem vedrustus ja paremad pidurid.



Ja teine eriline sõiduriist, mis talve jooksul üle lombi Maarjamaale loksus, kannab nime Hummer H1. Seni igapäevasõidukina kasutusel olnud Hummer H2 rändas Anneli käsutusse ja nüüd mõõdab Eduard Viljandimaa teid läbi aegade võibolla ühe maskuliinsema sõiduriistaga.



Sai Eduardi külastatud ühel kaunis vihmasel aprillikuu õhtupoolikul ning tema kodutalu õuele sõites avanes selline tore vaatepilt.



Olles pisut imetlenud kaunist vaadet, pakkus Eduard võimalust ka ise eelpool mainitud Z06 ja H1 rooli istuda. Kuna sellist võimalust ei avane just iga päev, siis saigi esimesena proovitud kõige värskemat isendit Eduardi autokollektsioonis. Z06 salong on küllaltki mugav ja võiks öelda isegi et ruumikas.



400-hobujõuline V8 teeb tühikäigul mõnusat müdinat, mis täisgaasi peal muutub päris korralikuks möirgamiseks.



Nagu juba mainitud, siis oli ilm vihmane ja asfalt korralikult märg, seega jäi kahjuks täismõnu autost tundmata. Sellest hoolimata surus neljasaja hobuse ramm kiirendamisel korralikult istmesse. Käigukast nõuab käelt täpset toimetamist, kuna käigud lähevad sisse väga konkreetselt ja kui olete harjunud suvalise pereauto käiguvalitsaga, võib jääda mulje, et, midagi on katki, kuna puudub selline ligadi-logadi ebamäärane käigukangi liikumine.



Pidurid on Z06-l kiirendusomadustele vastavad ehk siis teisisõnu vägagi efektiivsed. Sajakilomeetriselt tunnikiiruselt nulli pidurdamine käib praktiliselt hetkega.



Pisut häiriv tundus Z06 mürarohke salong, mis maanteekiirusel ei võimalda kõrvalistujaga dialoogi ilma häält tõstmata pidada. Samuti on tavaliste autode roolist sportauto rooli istunule harjumatu see, et iga gaasivajutus või pidurdamine on vägagi tuntav, sujuvat sõitu praktiliselt saavutada ei ole võimalik. Aga siinkohal võib tõenäoliselt pigem rõõmu tunda, ei olegi ju Z06 puhul tegemist mitte igapäevaliikuriga vaid pigem ringrajal käimise riistapuuga.



Olles Z06-ga käe valgeks saanud, sai järgmisena 500-hobujõulise kompressormootoriga C4 rooli istutud.



Kui Z06 tundus äkiline, siis 100 lisahobust tekitas juba maanteel väikestviisi hirmu. Kuna tagarehvid on selle autoga kiired kuluma, siis olidki ühe suve sõitnud 315-laiused rehvid proovimise hetkel küllaltki sileda väljanägemisega. Maanteed kattev veekiht ei parandanud just haarduvust ning korraks läks käiguvahetusel tagaots liputama. 300-hobujõulise mootori taltsutamiseks mõeldud veojõukontroll ei saa ilmselgelt peaaegu topelt-võimsamast mootorist jagu ning pidevalt on tunne, et selleks hetkeks kui veojõukontroll sekkub on juba kõik läbi. Kui Z06 puhul oli kiirendusel tunne, et jah, auto käib edasi küll, siis C4 puhul oli pidevalt tunne, et kogu aeg on jõudu üle, ehk siis tõmmet jagus veel ja veel.



Lõppkokkuvõtteks võiks öelda, et hetkel on "pisut" järele aidatud C4 kiirest autost huvitatud inimesele õigem valik kui Z06. Küll aga tasuks oma valikuid uuesti kaaluda kui Eduard teostab oma mõtte, et Z06-le peale sättida kuni 1000 hobjuõudu andev turbo-kit. Seniste tegemiste põhjal võib arvata, et see mõte ei jää ainult mõtteks.



Peale kiirusejanu kustutamist oli aeg võtta Hummeri-peletis ning minna kohalikule krossirajale turnima. Seekord oli roolis Eduard ise ja peab tunnistama, et kaunis porine rada läbiti Hummeriga väga veenvalt. Eduardi jutt selle kohta, et muidu päris jäiga ja veoautoliku käitumisega H1 vedrustus hakkab maastikul korralikult tööle, pidas paika ja hoolimata väga suurtest lohkudest-küngastest, oli salongis üpris rahulik istuda.



Kui maastikul on H1 omas elemendis ja ründab nii mägesid kui orge vähimagi vaevata, siis maanteel või linnas sõitmine on kaunis väsitav. Hoolimata oma 220 sentimeetrisest laiusest on Hummeri salongis vaid 4 kitsukest istet. Müra, mis salongi kostab, on veoautolikult vali, 6.5 liitrine turbodiisel teeb küll kõva häält, aga 3.5 tonnise kere väledaks liigutamiseks läheks tõenäoliselt vaja midagi enamat.



Sellest hoolimata on H1 legendaarne auto, mis oma gabariitide ja välimusega ei jäta ilmselt külmaks ainustki hingelist.