|
|
|
Autopäevikud > Pontiac Firebird 1991
|
| Viimane sissekanne | 3 viimast sissekannet | Kõik sisseakanded (40) |
tagasi |
Pontiac Firebird 1991 |
Omanik: rnx |
| Esimesed pakikesed kohal |
20.12.2008 |
| Jõudsid siis minuni jänkistanist esimesed pakikesed vajaminevate kulumaterjalidega - tellitud sai kõikmõeldavad filtrid, stabikaotsad, küünlad, küünlajuhtmed, jagajakaas, rootor, serpentiinrihm, lambdaandur jms. Kogu kulutus meeldivalt väike, koos saatmisega pisut üle 200$. Kui garaai auto veeretada saab, eks siis hakkab otsast vahetama :) |
| Vahepeal toimunud |
04.02.2009 |
Vahepeal siis sai igavusest osa sisu välja võetud, idee see kevadeks musta naha/vinüüliga katta. Kõige ebameeldivamaks osutuvad tagumised käetugedega küljepapid, millele lähenemisel peab ikkagi professionaalide poole pöörduma - säh sulle DIY-i :)
Nädalavahetusel sai -13 kraadise pakasega püherdatud auto all ning ära vahetatud tagumised stabikaotsad - seejuures sai avastatud, et kogu veermik tundub olevat tehasejuppidel veel, üks tagaamort lekib ning vedrud ka suhteliselt väsinud olemisega. Said siis ka need USAst ära tellitud - siinkohal tänud kohalikele kaupmeestele "konkurentsivõimelise" hinna pakkumise eest... ise tellides tuleb sama kraam mulle peale sama hinna postikuludeks maksmist, tolli, käibekat ning vormistustasu ikka ligi 2000 krooni odavamalt kätte, kui samadele juppidele küsitud kõige mõistlikum hinnapakkumine. Aga see selleks.
Varsti peaks kohale jõudma ka originaalsed esimesed suunad/parktuled - need traktorituled seal ees näevad ikka jubekoledad välja. Vahepeal on kohale jõudnud ka USA turu peeglid - kokku läksid koos saatmiskuludega ca. 100$, vaadates seda raha ning nende suhteliselt talutavat seisukorda tekkis küsimus, miks olen siin turul näinud neid liikuvat ainult ulmehindadega :)? Hetkel seisavad peeglikorpused krundi all ning ootavad uut valget värvikuube endale selga. |
| Seiklused jätkuvad |
16.04.2009 |
Üle hulga aja tekkis moment, kus võiks ka midagi päevikusse kirjutada :)
Vahepeal siis on ilmad jõudnud sinnamaale, et tänav juba kutsub sõitma. Kuu alguseks sai auto küljes niipalju nipet-näpet töid tehtud (kõik tuled põlema saadud, esimesed traktorituledest aretised vahetatud Golf 3 suundade vastu, millele ka gabariidipirnid sisse istutatud, lambdaandur ja enamus süütesüsteemi "kuluosi" vahetatud, uued tagaamordid-vedrud, stabikaotsad jms), et tekkis julgus minna ning teha ülevaatus ära. Nagu nöögiks, hoolimata vahepeal vahetunud lambdaandurist (vanal oli võtmega keeratava osa tagant korpus ringiratast ära põlenud/roostetanud, väike kõks võtmega ning jäi kollektorisse ainult sisse keeratud "punn") ning üle krutitud-muditud vaakumvoolikutest näitas stend endiselt kõrgemat lambdat, kui ette nähtud ning ülevaataja sõnade "kahju, et katt passis kirjas on, muidu oleks läbi saanud lasta" saatel pidin leppima kordusülevaatusega. Lisaks töötas ka mootor kuidagi ebaühtlaselt ning kaootiliselt vahele jättes.
Sai siis paar päeva igapäevasõite tehtud ning avastatud, et ka kütusekulu pigem big-blocki kanti kisub (keskmine kiskus sinna 28-30l/100 km). Järelikult ikka mingi suurem jama on. Loogilise arutelu tulemusel sai jõutud järeldusele, et lahjast segust on asi kaugel ning ainus variant, kuidas rikka seguga lambda kõrge olla saab on tingimus, et mõni silinder jätab vahele. Kahtlus langes kohe süütesüsteemile, kontroll: süütepool - hmm, tundub ok olevat; küünlad - vahetatud; juhtmed - vahetatud; jagajakaan ja rootor - vahetatud; jagajale ossilloskoop külge - mida kuradit, korraliku süüteimpulsi asemel tuleb mingi ajas loksuv krigarik???
Jagaja maha ning esimese mitte väga üllatusena tulnud asjana oli suhteliselt roostes võlli küljes ning ümber olev kompott, mida mikidekeeli "ignition pickup" kutsutakse - tegu siis sisuliselt induktiivpooliga, mille sees hammastega magneetilisest materjalist ketas keerleb ning hamba magnetpiluga kohakuti sattudes poolis süüteimpulsi tekitab. Noh, tühja temaga, "Rockauto" lahti ning tuvastasin, et vajaminevad pudinad hingehinda ei maksa. Kuna õhtutund oli juba hiline, siis kolisin magama ning otsustasin hommikul töö juures jagaja pulkadeks lahutada. Aga... oh imet küll - võll, mis peale hammasratta ning stopperi eemaldamist peaks ludinal välja tulema ei soostunud seda teps mitte tegema - kiilus hoopis keset jagajat kinni ning väljatulnud osal võis juba suhteliselt kergesti kerge painde tuvastada. Järeldus - kogu lonkava süüte ning seega suhteliselt suure tõenäosusega ka paigast tööreiimid põhjustas - kõver jagajavõll. Ainus loogiline seletus tundub olevat variant, et keegi on kunagi jagaja maha võtnud ning enne tagasi panemist selle võlli kuidagi painutada suutnud? Mõni kõne kohalikele varuaosatarnijatele hiljem selgus kurb tõsiasi, et nii originaal, kui ka performance jagaja (keegi võiks ära seletada, millistel tingimustel jääb süütesüsteemi jõudlus jagaja taha kinni) on meitemail suhteliselt ühes hinnas - rahakotti tuleks kergendada keskeltläbi ca 4 kilo kroonide võrra. Väike tuulamine mööda internetti ning otsustasin õnne katsetada koos postikuludega kaks korda odavama mitte väga maineka firma toodanguga. Põhiliselt kiruti selle mikihiirtemaavälist päritolu ning kommutaatori kehva kvaliteeti - kuna vana kommutaator täiesti töökorras, siis see ei heidutanud ning üldiselt kipun nagunii keskmise ameeriklase internetikommentaaridesse skeptiliselt suhtuma - enamasti on tegu kas kuulujutu tasemel arvamustega (konkreetse produktiga reaalselt kokku puutunud inimeste kommentaarid on harilikult konstruktiivsemad ning positiivsemad) või siis põhimõtteküsimusega "mina ostan ainult Made in USA tooteid", andmata endale aru, et nagunii 99% kaubast tuleb kusagilt odava tööjõuga kolmanda partei riikidest - siis minu poolest roheline tuli. Eks paistab, kui kohale jõuab ning peale saab - hooaja ikka ära kestab ning kui probleemid tekivad, siis olen nõus investeerima ka edevamasse-toimivamasse :)
Vahepeal on veel kohale jõudnud ning installeerimisjärjekorda ootamas torukollektorid ning nipet-näpet iluvidinaid.
To be continued... :) |
 |
| Surm roostele! |
17.04.2009 |
Eile õhtul sai igavusest (jagaja endiselt veel teel) hakatud tegelema mõningate väiksemate korrosioonikahjustustega - kõige hullemas seisus oli tagaluugi nurk, kust oli mõningane osa värvist juba aastate eest lahkunud ning ca 10 cm2 roostes plekki vastu vahtis. Esmane hirm, et ehk on uss juba liiga sügavale sisse pugenud, õnneks tõele ei vastanud, tundub, et see meerikamaine plekk vana maailma roosteussile vist väga kõhtumööda pole :)
Pinnarooste eemaldatud, sai asutud tegelema mõne sügavama urkega abiks dremel, trelli otsa paigaldatud traathari ning kange ja tuline sidrunhape. Justnimelt - kuigi ka ise algul suhtusin skeptiliselt, aga toimib - pintseldad aga happe peale, jätad mõneks ajaks mõjuma, harjad maha, loputad puhta veega üle ning vaatad, kuidas eelnevalt roostes olnud poorid vastu läigivad, vajadusel kordad protsessi :)
Fosforhape selga ning ööseks seisma - täna õhtupoole siis traatharjaga üleliigne poorne fosfaat veel maha, happekrunt-epokrunt-värv selga, eks näis, kuidas kestab... Mõni päev saab ehk ka valmis tööst mõne pildi klõpsida.
Peale auto puhtaks pesemist sai kriitilise pilguga vaadatud üle kogu värvkate ning õnneks midagi väga hullu polegi - mõned kerged roostetäpid saab lokaaliseerida, sügavat-läbivat roostet välispinnal ning nähtavates-ligipääsetavates varjatud kohtades pole, ainsad roostekahjustused piirduvad paari läbiva auguga tüüpilistes kohtades põhja all, mis ükskord, kui poolraamide kokku keevitamiseni jõuab elimineeritud saavad. Esmamulje terve auto ülevärvimise vajadusest hetkel õnneks taandus :)
|
| Ikka veel illegaal |
20.05.2009 |
Vahelduseks siis jälle veidi juttu...
Kuna ülevaatusel ikka oli lambda paigast, siis sai lõpuks vihastatud ning auto diagnostikasse viidud. Tulemus - vigane on aju, pidi ise restarti tegema. No pole hullu, uus maksab 94$, sai siis ära tellitud. Standard Motor Products, remanufactured. Nimelt tuleb välja, et tänu auto vanusele pole mõningaid sõlmi enam uuena saada ning peab leppima taastatud osadega. Kusjuures väidetavalt pidi kahel mõistel - reconditioned ja remanufactured päris suur vahe olema. Esimene on sisuliselt lihtsalt korralikult puhastatud-kontrollitud eksemplar, millel heal juhul on rohkem kulunud osad vahetatud, teine on läbinud nö. kapitaalremondi, asendatud või taastatud on kõik, mis vähegi kulub.
Üllatus oli muidugi tore, kui vastselt kohale jõudnud aju ei töötanud - auto käivitus, viskas pöörded üles ning suri välja. Kogu protsessi jooksul kaootilisel vilkus ka SES. Süüde välja, jumper ALDL pessa ja veakoode uurima, 12... 12... 12... 12... kaootiline vilkumine, mida kuradit, 12... 12... No igatahes see aju küll ei tööta. Sai vahepeal käidud laenatud ajuga ülevaatusel ning avastatud, et lambda hoolimata aju vahetusest ikka kõrge. kiire visiit diagnostikapunkti, kus sai trükitud välja paber, et kõik on OK. Tagasi ülevaatuspunkti, kus mööndi, et "jah, tõesti, meil kunagi on andur kalanud, aga mine mõõda teises linna otsas ära, kui korras, siis saad oma ülevaatuse kätte". Läksin siis sinna - lugu sama, kuigi näitas mõningal määral madalamat taset, kui enne. Natuke asjalikum härra ülevaataja arvas, et ta on näinud varianti, kus ühel pool oleva lambdaanduriga autol on teiselt poolt kollektori tihend lekkinud ja kogu jama põhjustanud. No hea küll - kuna kollektor oli veitsis juba maas käinud tundemärkide järgi, siis said tihendid soetatud ja asutud vahetama. Kahtlus osutus õigeks - vanad tihendid olid tagasi pandud hunniku hermeetikuga, mis oli lisaks kõigele veel pinnale mõnuga kinni põlenud. Roostejälgede järgi plokikaante pinnal võis eeldada, et kohati pole kollektorit miski tihendanud. Lisaks avastasin üht-teist mootori üldise heaolu kohta - regulaarseid õlivahetusi see vist eriti oma eluea jooksul näinud pole ning tundub, et on sõitnud kogu aeg mineraalõliga - kinni põlenud õlitaaga kiht oli kollektori all üsna paks. Korraks sai piilutud ka altpoolt sisse ning ka seal avanes plokiseintelt suhteliselt trööstitu pilt. Ilmselt tuleb tegus talv.
Nii, seni, kuni rockauto aju ümber vahetab sai igavuse pärast ehitatud omale andmekaabel ning ise arvuti autole sappa ühendatud. Ja tulemus - mootor töötab suht ilusti, kuni on külm - segu võiks võib-olla natuke lahjem olla, aga pole hullu. Niipea, kui mootor soojeneb ja aju "closed loop'i" läheb, hakkab pihta müstika - kõik näidud hakkavad ujuma ning eriti mõnuga ujub segu koostis ülirikkast ülilahjaks. Kõiguvad ka pöörded. Enamasti siiski segu pigem rikas. Ülevaatuspunkt võib igatahes oma lahja segu jutu omale jätta - ka kütusekulust ning tagant tulevast lõhnast on näha, et pigem töötab mootor rikkalt. Diagnostikas sabast mõõdetu - kas mõõdik valetab või - tema aparaat oli teistsuguse reaktsiooniajaga ning ei registreerinud lahja segu põhjustatud lisahapniku pikke? Igatahes HC taset näitas tema agregaat jeeli-jeeli piiri peal, vahel isegi tühikäigul üle normi (viitaks nagu rikkale segule - sellal kukkus ka lambdanäit alla 1), mis tundub ka loogilisem olevat, huvitav, et ülevaatuspunktis olev mõõtmistehnika ei näidanud ka kõrget HC-d.
Hetkel siis uue aju lootuses-ootuses ning tundub, et kui tahad adekvaatset infot toimuva kohta saada, siis pead ka diagnostika tegemise ise ära õppima. |
| Natuke torutöid |
12.06.2009 |
| Kuna vahepeal tekkis kahtlusi kütuserõhu adekvaatsuses, siis sai installeeritud manomeeter ning ühelepoole ka kütusefilter kapoti alla, veidi ligipääsetavamasse kohta paigaldatud. Kasutatud sai Hydroscandi roostevabas sukas voolikuid, mida tootja ise küll etüleerimata bensiini puhul kasutada ei soovita, kuid vähemalt müüjate väitel pidid tegelikult kestma küll. Eks mõne aja pärast paistab, õnneks pole kombeks päris suvalisest tanklast kõrge lahustisisaldusega "kvaliteetbensiini" manustada :) |
   |
| Müstika hakkab lahenema |
19.06.2009 |
Peale nädalakest koduremonti sain ka aega korraks arvutile läheneda :)
Tundub, et müstikale rikka segu ning kõrge lambdanäidu koha pealt sain jaole - nimelt on mingis ebamäärases asendis AIR süsteemi klapp, mis kohe vaba momendi tekkimisel sealt koos ülejäänud süsteemiga lahkuma on sunnitud.
Rikas segu aga tulenes tõigast, et pihustid olid nii süüdi, kui süüdi olla annab, natuke tilkusid, ei pihustanud korralikult ning olid natuke suured (keegi oli auto eelmises elus seda "tuuninud" 350 CID pihustitega). Asemele rändasid esialgu eBayst leitud kasutatud originaalid, pilt paranes tunduvalt ning protsessi juures sai ka reguleeritavaks tehtud kütuse tagasivoolu reduktor - natuke kannatas ka kütuserõhku tõsta, kuigi tundub, et lihtsalt pump ei jõua eriti palju lüüa. Maksimaalselt kinni keeratud reduktoriga jäi rõhk umbes 1,2 bar-i peale.
Peale pihustite vahetust kadus ka ära sinine suits summutist, mis külma mootoriga käivitades oli juba suhteliselt tavapäraseks muutunud :) |
| Veel torutöid |
05.07.2009 |
Sai siis sellised asjad alla aretatud. Lisaks sõitsid vahele Flowtechi poolpikad torukollektorid. Tagumise otsani jõuab siis, kui poolraame kokku keevitama hakkab. Pagana GM-i insenerid on ikka selle 3 gene põhjaaluse nii kitsaks ajanud, et ruumiga eriti hõisata pole. Y toru siis kokku keevitatud roostevabast torust, põlvedest ja kahest Magnaflow katalüsaatorist, häda sunnil MIG-i ja roostevaba traadiga. Kõige hullem õnneks ei saanudki :)
Siinkohal tänud ka Ingmarile, kes keevitamisega abiks oli. |
  |
| Lõpuks legaalne |
06.07.2009 |
Täna siis sai lõpuks ka legaalselt tänavale - ülevaatus olemas, heitgaasid tulid nii kõrgendatud- kui lihtsalt tühikäigupööretel esimesel katsel kätte ning muid puudusi ka ei leitud. Soovitati ainult mõelda korrosioonitõrjele.
Loo moraal - tehases paigaldatud saastevähendamise süsteemid, mis toimivad Californias ei kõlba kokku EL-i seadustega :)
Negatiivsena avastasin, et uus väljalase ja Tartu kuumaastik ei kuulu päris hästi kokku, aga selle jäigemad-kõrgemad esivedrud ning uued amortisaatorid loodetavasti parandavad. Natuke positiivsemana ilmnes pikemal maanteesõidul gaasi maha lastes kergelt undav ning järsemal kiirendamisel kolksuv tagasild - saabki tugevama alla istutada kunagi tulevikus :P Lahendamist vajab ka küsimus, miks madalatel pööretel mootor siiski tiba liiga rikkalt käima kipub, aga sellega tegeleb ilmselt siis kui kohale jõuab sissepritse remondikomplekt. Positiivse faktina võib nentida, et torukolled ja topeltkatalüsaatoritega Y-toru annavad ka auto olemuses tunda - mootor läheb kergemalt pöördesse ning natuke oleks nagu ka vääne madalatel pööretel kasvanud. Ka tagant tulev hääl on juba V8 nime väärt.
Nüüd veel vaja ära oodata 90 kraadise nurgaga uued küünlajuhtmed ning veel paar pudinat ja võib American Beauty ajaks end rivvi ajada :) |
| Natuke võõpamist ka vahelduseks |
09.07.2009 |
Käisin paari päeva eest esirehvi lappimas ning lisaks õhku pidavale rehvile sai auto rikkamaks ka kõvera tiivaserva võrra. Nimelt ei teadnud rehvitöökoja töömees seda, et seda autot ei kannata originaaltungi jaoks mõeldud kohast suvalise tungrauaga tõsta. Noh, kuna tiib oli juba enne minu kätte jõudmist kõveraks tõstetud, siis pole hullu - tiib maha ja natuke õgvendada.
Muidugimõista pole miski nii lihtne, kui algselt paistab - tiiba lahti harutades murdusid sisse kõik esimest osa stange küljes hoidvad poldid ning peale tiiva eemaldamist haigutas muidu uueväärse esiosa küljekarbi otsas roosteauk.
Niisiis tuli relakas välja otsida, augu ümbrust natuke lõikuda, paigad valmistada ning sisse keevitada. Elus teist korda keevituse peos hoidmise kohta tuli isegi enam-vähem välja, peaasi, et ise rahul olen :)
Täna sai siis keevitatud koht kaetud kompotiga happekrundist ning epokrundist, homme peale kerget karestamist läheb veel veokavärv selga ning siis peale paari värviparanduse tegemist võib ka tiiva tagasi kruvida.
Hommikul avastasin töö juurest ka paki küünlajuhtmete ning juhtmete kinnituskronsteinidega. Juhtmed siis Morosolt ja kronsad Taylorilt. Nüüd on veel vaja ära oodata kuumakindel rüü ning siis saab järgmine nädal juhtmed parajaks teha ning ära otsastada. Kronsteinide kallal võiks natuke viriseda - tegu on odava bling-bling hiina kraamiga, aga oma ülesande tunduvad nad ära täitvat. |
    |
| Ikka nühkida, nühkida, nühkida... |
12.07.2009 |
Eile sai siis tiiva alumist serva natuke õgvendatud ning servas olnud paari roosteplekki lamellkettaga rünnatud. Kergest roostetõrjest sai kiiresti kogu tiiva alumist osa hõlmav käiamine - ameeriklasele kohaselt on värv paks ning rooste esmapilgul välja ei paistagi, aga pealtnäha täiesti sileda ning korraliku värvi all on plekk tegelikult kaetud üpris ulatusliku roostekihiga. Happekrunt ning epokrunt õhtul selga ning lootus, et peale kerget karestamist saab täna lasta värvi peale ning peale kuivamist tiiva külge kruvida. Oi kuidas ma eksisin...
Hommikul peale kerget klotsiga silitamist sain aru, et see tiiva alumine osa lainetab ikka päris jubedalt. Nii siis mööduski ülejäänud päev pahteldades, nühkides, jälle pahteldades, jälle nühkides... Lõpuks jäin vähemalt ise tulemusega rahule ning peale lastud akrüül-täitekrunt ei näidanud enam ka midagi katastroofilist välja. Homme katsun hetkeseisust ka paar pilti teha, |
| Hetkel vist mõneks ajaks rahu :) |
16.07.2009 |
Sai siis eile-üleeile tegeldud veel auto kokkulappimisega. Tiivale tehtud värviparandus nägi peale kuivamist tiba parem välja ning tundub, et värv pole vähemalt aja käes oma tooni väga palju muutnud. Peale paarinädalast kuivamist peaks saama "kananaha" natuke tasasemaks ka lihvida ning peale tiiva poleerimist polegi ehk kõige hullem :) Lohutan ennast sellega, et nagunii peab kunagi tiivad ära vahetama, siis saab korralikult värvida...
Üleeilsest ööst möödus pool TBI-le väikest värskenduskuuri tehes - sisse sai lapitud uus ring tihendeid ning avastatud, et veitsis oli keegi spetsialist arvanud, et pooled tihendid on nagunii ebavajalikud :) Puudu olid ka pihustite vaherõngad, mida ise pihusteid vahetades tähele ei pannudki. Ära sai vahetatud ka rõhuregulaatori membraan, aga kütterõhk langeb peale pumba seiskamist ikka suhteliselt kiiresti. Ilmselt on klapi tööpinnal mõni mikroskoopiline pragu, kust kütus tagasi paaki pääseb.
Täna loodan veel TopParts'ist kätte saada oma loodetavasti nüüdseks juba otsastatud küünlajuhtmed. Avastasin, et ikkagi peab mõtlema klapisääretihendite vahetamise peale - külmalt käivitades viskab ikka korraks tagant sinist, kuigi vähem, kui varem. Vaadates auto üldist seisukorda, siis on see ka suht loogiline, et need surnud on, tegu nende mootorite puhul ju kulumaterjaliga ning vaevalt keegi neid viitsinud vahetada on :)
|
  |
| American Beauty'lt eluga tagasi :) |
22.07.2009 |
Esimene pikem sõit siis selja taga ning hetkel auto täiesti elus. Teel tekkis paar probleemi TV-trossiga, mingi hetk hakkas kast vahetades nõksutama ning tee ääres kinni pidades selgus, et vastreguleeritud trossi pingutuslõkats oli järgi andnud. Natuke pusitud, sai kasti normaalselt vahetama, aga kickdown jäi uimaseks. Õnneks oli Haapsalus aega natuke rohkem asjasse süveneda ning lõplikult paika sai trossi seal.
Positiivselt üllatas kütusekulu - maanteel kiskus see sinna 7,5-8 liitri kanti 100 km kohta. Muidugi sai igal võimalusel ka püsikiirushoidjat tarvitatud, mis ilmselt aitas ka kulunumbritele natuke kaasa. Linna vahel kisub kulu ikka sinna 17 liitri kanti, aga eks ole autol ka peal mootor mis selle massi liigutamiseks juua tahab :)
Sai võetud ette väike tulede korrastamine - tööle said aetud sidemarkerid, tänud siinkohal idiootidele, kes esimestelt lampidelt juhtmed nahhaalselt maha olid lõiganud ning tagumistel lausa pesad ära rikkunud olid. Arvatavasti samu isikuid tuleks tänada ka selle eest, et esimesi lampe suundadega kokku ühendades oli tarvitatud pigistatavaid liideseid, mis olid juhtme isolatsiooni kahjustanud ning esimene mitte-roheline vasejupp tuli nähtavale alles peale 10 cm. juhtme maha lõikamist.
Lõpuks peale 6 kuud (!) ootamist olid kohale jõudnud ka eBayst soetatud originaalis külge paigaldatud park-suunatuled. Said siis küljest ära vahetatud Golfi tuledest aretused, mis kusjuures istusid ette tunduvalt viisakamalt, kui originaalid :D Aretused on iseenesest üle, kui kellelgi on huvi sama aastakäigu Firebirdi traktorituled millegi viisakamaga asendada, siis olen suunatulede hinna eest nõus need loovutama.
Vahetasin ära ka keskkonsooli valgustuse pirni, mis oli omaette piin - kuna ei viitsinud hakata käigukangi käepidet eemaldama, ukerdasin selle kuidagi üles tõstetud katte serva vahelt sisse - tulemuseks ülemäärane pirnikulu (kaks tükki pudenesid konsooli alla) ja ära kraabitud käed :)
Õhtul, kui veel jõuab peaks üle vaatama juba kord lapitud tuleklappide juhtmooduli, mingi anomaalia tõttu kipub parktulede sisselülitamine aeg-ajalt kävitama ka klappide mootorid. Tänud TQHQ foorumikasutajale Antennimees, kes vihjas, kust võiks viga otsida :) |
| Firebirdiga Eestimaad avastamas |
12.08.2009 |
Vahepeal siis on viimasest postitusest palju vett merre voolanud, aga auto kallal suurt midagi uut juhtunud polegi.
Sai käidud Valga Cruisingul - tänu kohalikule tundmatuks jääda soovinud idioodile, kes Valga vahel otsustas auto kapotile istudes pilti teha läks loojakarja tuleklappide juhtmoodul - õnneks õnnestus leida eBayst 30$ eest uus, aga vähem õnnelik olin selle kohalejõudes - klappe see ei liigutanud, kuna aga oli vaja kiiruga reisule minna, siis jäi edasine uurimine kaugemasse tulevikku.
Reis ise viis Firebirdiga Saare- ja Läänemaad avastama. Läbisõitu kogunes viie päeva peale suurusjärku 1000 km ning auto pidas end päris hästi üleval. Küll aga said Saaremaa kruusateed vist saatuslikuks enamuses tehasekonditsioonis veermikule - esisillast kostuvad peale trippi juba aukudest läbi sõites kolksud ning ka kere on rohkem nagisema hakanud. Viimase vastu oleks rohuks poolraamide kokku keevitamine, aga kas selleni sel aastal veel jõuab, on hetkel veel lahtine. Ja eks esisilla renoveerimine oli nagunii kunagi tulevikus plaanis :)
Meeldivalt üllatas keskmiselt 10,5l kanti jäänud kütusekulu, arvestades nii mõnegi tee seisukorda, asulate vahel kokerdamist ning ka mõningaid suhteliselt häälekaid möödasõite karavanidega teel uimerdavatest Saksa turistidest :D |
| Lahkamine |
02.09.2009 |
Eile siis tegelesin lammutustöödega. Sisu välja ladumiseks kulus ca. 2 ja pool tundi ning avanenud vaatepilt polnudki väga hull. Põranda esimene vasak nurk on kunagi kännu otsa aetud ning seetõttu on seal mõningane läbiv rooste, aga ei midagi hullu, mida keevitus ei parandaks. Lisaks ilmselt leidub pisut pindmist roostet vee väljalaskmise aukude ümber, aga õnneks näeb suurem osa põhjast välja nagu tehasest tulnuna.
Täna sai tutvutud ühe lahtise Camaroga lootuses leida ideid kere tugevdamiseks ilma poolraame kokku keevitamata. Kahjuks on ASC teinud seda ikka väga labaselt - küljekarbi alla on ca. 2 mm plekist keevitatud ca. 3x10 cm ristlõikega tugevduskarp. Peab veel natuke mõtlema, esialgne idee karpi vaheleht istutada tundub ka suhteliselt keeruline, peab vaatama, kas õnnestub lisada sissepoole tugevdus või peab tegema samasuguse lükke nagu ASC kabriolettidel.
Hetkel sai põhjalikumalt analüüsides jõutud järeldusele, et nende autode kere vähene jäikus pole mitte niivõrd pikisuunaline, kui pigem põikisuunaline - kere väändub liiga kergelt. Ilmselt mängib selles rolli suhteliselt pikk sile põrandaosa ning vähene külgede omavaheline sidumine. |
   |
| Lahkamine vol. 2 |
07.09.2009 |
Nii, nädalavahetus sai tegus.
Põhjalt said eemaldatud kõigi vee väljastamise aukude kohalt sinna kititud lapid. Ilmnes mõningane, kuid üllatavalt väike pinnarooste aukude servas, sai see kohe ka elimineeritud ning haljas plekk fosfaadikihiga kaetud. Põhja puhastades ilmnesid mõningad mõrad tagumiste poolraamide kinnituste juures põhjaplekis, tuleb ka need tükid välja lõigata ning asendada. Paremal pool on karbi servas ka põhjaplekk suhteliselt sügava pinnaroostega, läbivaid auke küll on ainult üks pisike, aga kindluse mõttes saab ka sealt kogu roostekahjustusega ala välja lõigatud ning värske plekk sisse keevitatud. Juhi jalge all oleva "kännukahjustuse" elimineerimiseks loodan leida mõnelt doonorkerelt valmis põhjatüki, kui see ebaõnnestub, siis tuleb natuke suuremat sorti plekiväänamistalgud ette võtta. Mujalt on põhi üllatavalt heas korras, piisab ainult puhastamisest ning uuesti värvimisest-kemiseerimisest :)
Täna saab hakata siis vaikselt paikamisega pihta, eks ikka tasa ja targu :)
PS. pildid said tehtud iFööniga, seega pole just kõige parema kvaliteediga. |
   |
| Vaikselt hakkab auto ilmet taas omandama |
18.09.2009 |
Eile õhtul siis jõudsin juhipoolse põhjaga sinnamaale, et võib uhkelt tituleerida "tehtud!" :)
Juhi jalge alla sai keevitatud doonorkerelt pärinev tükk, karbi sisemine külg ca. 25 cm ulatuses asendatud, paar pisemat auku välja lõigatud ja paigad sisse keevitatud ning poolraamid omavahel 60x30 mm karbiga ühendatud. Eest sai lisaks karp ka veel põiktoega poolraami otsaga seotud. Eks ajalugu näitab, kuidas õigustab, igatahes hetkel kannatab tungiga autot juba sealt alt tervikuna tõsta :) Õhtul teise poole kallale ning kui kaamerat maha ei unusta jälle, siis saab ka paar pilti tehtust.
Parandus 20.09:
Mõlemal pool on nüüd poolraamid kokku ühendatud, põhi paigatud ning nüüd tuleb veel vana mastiks ja kohatine rooste hävitada ning uus värv ning mastiks selga lasta. Must pläga poolraamide ühenduskohtadel on spetsiaalne roostevastane kruntvärv, mida sai sinna hoole ja armastusega kaks kihti pintseldatud, epokrunt, millega karbid enne kaetud said, sai kõige ebasobivamal hetkel otsa. |
      |
| Hooaja lõpukruiis |
27.09.2009 |
Eile jõudsin napilt ka sellisele üritusele nagu hobiautode hooaja lõpetamine, toimumiskohaks sel aastal Rakvere. Hommikul sai enne starti veel kiiruga lõpetatud auto kokkupanemine, pesemiseks-kraamimiseks enam aega ei jätkunud.
Üritus möödus suhteliselt normaalselt, paraadi ajal kippus kimbutama mootorit kuumus ning seetõttu ka langev õlirõhk, aga õnneks tehti teel paus, mis kulus mootori jahutamiseks marjaks ära.
Hetkel veel oktoobri keskpaigani kindlustus, selle lõppedes läheb auto talvekorterisse uut hooaega ootama. |
| Kevad tuli |
26.03.2010 |
Varem kui soovinuks algas kevadhooaeg - nimelt otsustas igapäevaliikur mõneks ajaks töölepingu lõpetada ning kuna samal ajal, kui tollega tegeleb on liikuda vaja, siis sai valge peletis kurjaks aetud. Õnneks hakkab linn ka vaikselt kuivama ning kõige hullemat soolauputust ehk õnnestub vältida.
Päris hooaja alguseks on veel mõned plaanid vaja ära lõpetada - siiapoole on teel tutikas LT1 nukkvõll, jäigemad klapivedrud ning uus kaherealine ülekandekomplekt. Ilmselt peab natuke ka aju ümber programmeerima, kuulduste järgi olla LT1 stock nukk juba piisavalt radikaalne, et TBI stock tarkus sellega hakkama ei saa. Vahetamiseks said tellitud ära ka FEL-PRO kõige edevamad klapisääretihendid. Nipet-näpet töid ikka veel jätkub, vaja oleks uusi pidavamaid rehve, tagaluugi amorte, üle käia elektrit jne. Kahjuks pole senimaani leidnud ka sobivat klapptulede juhtmoodulit. Kui kellelgi 1989-2002 toodetud tulilinnule seda pakkuda on, siis oleksin väga tänulik, kui see kuuldus ka minu kõrvu jõuaks :) |
| Jälle silmad pilguvad |
09.04.2010 |
Kuna mikihiirtemaa töökad pojad on suutnud mulle kaks korda järjest saata vale tuleklappide juhtmooduli, siis sai pisut uuritud, mis uuemal ja vanemal moodulitüübil vahet on.
Tuli välja, et vanema mooduli uuemale autole installeerimiseks on vajalik mooduli kontrollimise otsale vahele istutada relee, mis kommuteerib sellele 12V. Ning omavahel tuleb vahetada ka klapimootorite otsad, kuna vana moodul väljastab miskipärast teisipidi impulsse.
Eestimaa pinnal on ka LT1 nukkvõll, mis tollis hetkel klaarimist ootab. Natuke peavalu tekitab kaootiline vahelejätmine kõigis silindrites, oleks vaja sellele ka jälile jõuda.
Tellitud sai ka küttega lambdaandur, mis torukollektorite puhul kasuks tuleb. Eks näis, kui see kohale tuleb, mis saab. |
| Kevadine fotosessioon ning volbriöised seiklused |
02.05.2010 |
Kõigepealt siis meeldejäävast volbriööst - nimelt otsustas bensiinifiltri originaalasukohas filtrit asendav voolik peale kahte aastat teenistust oma elupäevad lõpetada ning nii kell 1 öösel seisimegi teeveeres minul nõutu nägu ees ning temal kütuseloik külje all. Siinkohal tänud abivalmis kodanikele FTC-st, ilma kelleta ilmselt seisaks praegugi tee servas. Loo moraal - kütusevoolikut ostma minnes tuleb küsida, kas voolik ka atsetooni, tolueeni jms solki, mida meie tanklates müüdavasse bensiini nime kandvasse kompotti segatakse, kannatab. Kusjuures voolik kandis Gates'i nime ning polnud teps mitte kõige odavam.
Vahetus ka mootoriõli - vana oli juba jupike aega oma tööd teinud ning aeg värskem sisse kallata. Sisse läks 5W-40 hetkel, kuna ette nähtud 5W-30 puhul kipub soojast peast õlirõhk tühikäigul natuke liiga madalale langema, korrastamise puhul läheb profülaktika mõttes vahetusse ka õlipump. Mõne aja eest sai üle mõõdetud ka silindrite kompressioon ning kõik silindrid näitasid ühtlaselt 13 bar-i kanti ulatuvat rõhku, mootor peaks seda arvestades päris heas korras veel olema.
Täna aga tuli idee minna natuke kevadet nautima ning tee peal peatust tehes ka paar pilti klõpsitud. Mõningaid näeb esilehel, teistest valiku mahutasin siia. |
         |
| Suvi ilma suuremate sekeldusteta |
05.08.2010 |
...vaikselt hakkab sügis lähenema. Suvi otsa igapäevaselt autoga sõidetud, midagi hullu ette heita polegi nagu. Pikema otsana sai ette võetud tripp Soome Puistobluesile. Ära kaedud ZZ Top, auto küll muutus vist pisut kadedaks, et teda platsile kaasa ei võetud - tagasi tulles hakkasid kummitama tagant kostuvad kolksud kiirendamisel-pidurdamisel. Kuna ise vahepeal kodumaal ei viibinud, siis jäi auto mõneks nädalaks koju seisma ja kolksuga sain tegeleda alles nüüd.
Autot tõstuki peale ajades selgus ka kolksu põhjus - otsa oli saanud käigukastipadi, ehk tänud GM-i inseneridele käigukasti vedrustuse osaks konstrueerimise eest. Uus peaks kohe-kohe saabuma ning ka külge monteeritud saama.
Vahetatud said tagaluugi amordid, ning vahetamist ootavad esimesed pidurivoolikud. Tagumine voolikujupp jääb vist esialgu vana, kuna selle eest küsiti suhteliselt roppu hinda ning vana paistab veel võrreldes esimestega täiesti ontlikus korras olevat.
Kuu lõpupoole ootab ka ülevaatus, eks siis näeb, mis järjekordselt ülevaatajale ei meeldi :) |
| Lõpuks kolinast prii |
09.08.2010 |
Pühapäeva hommik algas töiselt - hommikul enne 9-t sai auto Raadi lennuväljal toimuvalt väiksemat sorti väljanäituselt ära korjatud ning suundutud garaai alla käigukastipatja vahetama.
Loodetud poole tunni asemel võttis protsess aega kolm korda rohkem, kuna padi oli ikka konkreetselt kinnitusest eraldunud ning mootor-käigukast tuli füüsilist jõudu tarvitades umbes sentimeetri jagu õigesse kohta tagasi lükata. Tänud siinkohal ka kaasale, kes tõstuki alla tuli ning kasti taguse ristitala poldid kinni keeras samal ajal, kui ma kangiga jõuallikat õiges asendis hoidsin.
Mõnus on hetkel sõita lõpuks vaikses ning vibratsioonivabas autos, kauaks, eks näis. |
| Saatuse iroonia, ehk hüva leili, Mr. Murphy |
20.08.2010 |
Täna sai pool päeva tegeldud elektrijuhtmestikust anomaalia otsimisega - juba jupp aega oli aeg-ajalt vilksatanud põlema parempoolne esimene suunatuli. Nüüd jäi see konstantselt põlema ning takistas ka suunanäitamist. Kuna jama hakkas pihta kunagi räige paduvihma ajal, kahtlustasin, et ehk on kusagil juhtmed omavahel hõõrdudes kontakti saanud ning vahelduva eduga puutuvad kokku ning kuna vilkumine tundus aktiveeruvat eriti niiske ilmaga, siis tundus teooria ka loogiline.
Lahkasin siis kogu kapotialuse juhtmepuntra, mis tuledeni viis laiali, jootsin üle hargnemiskohad ning jätkatud juhtmed pirnipesade juures (kuna autol olid enne ees Hella traktorituled, siis olid originaalpesad maha lõigatud, tehasekonditsiooni taastades sai juhtmed kord juba joodetud, aga igaks petteks sai üle käidud), isoleeritud isevulkaniseeruva teibi ning 3M-i isoleerteibiga, sentimeeterhaaval läbi uuritud, midagi. Katkusin siis tuleseinalt pistiku lahti, andsin 12V gabariidile selga ja suund otseloomulikult põleb. Kurat, juhtmed said ju kontrollitud! Õnneks tuli oma mõistusega appi puhanumate ajudega inimene ning käis välja idee igaks petteks ka pirni kontrollida ning voila, oligi pirn lühises.
Loo moraal hakka viga otsima kõige ebaloogilisemast kohast ning jõuad kõige ennem jaole.
Positiivne on aga see, et kapoti all jooksvad juhtmed said puhtaks ning uuesti ning korralikult ära teibitud ning loodetavasti teist korda seda tööd enam tegema ei pea. |
| Rattad püsivad nüüdsest maas |
25.08.2010 |
Paari päeva eest sai vihmamärjal teel "uisutamisest" kõrini ning seadsin sammud rehvitöökotta, kus oli õnneks varnast võtta ka lahendus - paar praktiliselt uusi BF Goodrich Radial T/A 275/50-15 rehve. Senimaani sai ju ringi sõidetud ostes all olnud Cooperitega, mille niigi kõva segu oli müügiplatsil seismisega veel kõvemaks kivistunud. Lisaks nägi originaalmõõdus rehv auto all ikka kenakesti koomiline välja ka.
Kuna ette midagi pakkuda polnud, siis sai tõstetud varem taga olnud ning viisakama olekuga Cooperite paar ajutiselt ette ning keeratud ka õiget pidi, keegi oli kirjadega külje miskil teadmata põhjusel sissepoole neil kunagi paigaldanud.
Eilne testsõit näitas sirgel teel kõvasti paranenud pidamist, kurvides auto kaalujaotuse omapärade tõttu ikkagi haarduvus just ideealseim pole, aga tunduvalt meeldivam kui varem, kus absoluutselt iga natukegi järsem pööre rehvivilega lõppes. |
    |
| Väheke tüütut nokitsemist |
14.09.2010 |
Kuna nädalavahetusel sai Firebirdiga põigatud korraks dirttrackile, siis tekkis esmaspäeval mõte vaadata põhja alla, et võimalikud kahjustused elimineerida. Midagi hullu õnneks peale põhja ja igasugu urgete survepesuriga üle uhtmist välja ei koorunud, paarist kohast olid poolraamide ühendused ilmselt vastu künnist natuke kraapida saanud, sinna sai peale puhastamist pintsliga värske epokrunt kohe selga veetud. Küll aga oli suhteliselt kulunud eelmine aasta peale kantud mastiks (vist oli 4CR toode, kui õieti mäletan). Enamik mastiksist eraldus peale survepesu ning suruõhuga põhja kuivatamist. Õnneks polnud vahepeal roostet tekkinud ning värv oli perfektses korras. Sai vastu võetud otsus, et kuna tulilind veel vähemalt kaks-kolm nädalat peab igapäevaste sõitude jaoks liikvel olema ning ilm kisub järjest sopasemaks, siis tuleks põhjaalust keemiat värskendada.
Eile töölt tulles sai pisut oppamas käidud ning poest välja kõnnitud kahe potska Dinitrol ML-i ja ühe potska Dinitroli põhjavahaga. Garaai juures uus pesu, seekord leotusvahendiga ning erilist tähelepanu karpidele-urgetele pöörates, nii palju kui sinna vähegi ligi pääses. Paar tunnikest diiselpuhuri ning suruõhuga tõstukil kuivatamist ning veendunult, et ka karbid ja urked on seest enam-vähem puhtad ja kuivad, võis hakata ML-i peale kandma. Kuna materjal on kallis ja arvestasin kulu seetõttu pisut konservatiivselt, siis said uputatud sellega ainult kõige olulisemad kohad - poolraamid, igasugused topeltpleki liitekohad, tugevduskarbid. Kogu põhja üle uputamiseks materjali ei jätkunud, kuigi kohati seda soovitatakse. Materjal ise on aus - selline vee konsistentsiga vedelik, mis imbub väga hästi mööda pinda ning umbes 15 minutiga jätab kergelt naksuva kollase kile pinnale. Kui ML kuiv, sai kerge kihina kantud põhjale ka põhjavaha, erilist tähelepanu sai pööratud rohkem kuluvatele ning raskemini ligipääsetavatele kohtadele.
Seni, kuni auto all möginad kuivasid, sai paigaldatud igavusest ka veel üks rats - karterituulutusele sai vahele ehitatud õlipüüdur. Isegi stock klapikambrikaantega kipub mootor sealtkaudu omistama mingisuguse koguse õli põlemiskambritesse. Tegelikult oli õlipüüduril pikemas perspektiivis ka tähtsam ülesanne - kuna sel aastal otsustas jõuluvana pisut varem mind külastada (yeah, right, tegelikult sai eBayst lihtsalt klapikambrikaantele tihendeid otsitud), siis jõudsid minuni kõrged alumiiniumist kokku keevitatud klapikambrikaaned. Väike kiusatus tekkis talvel kaani remontides kõrgemad nookurid installeerida, kuna uus nukkvõll, mis sisse läheb on küll vingemate kraadidega, kuid suhteliselt stock tõusuga. Eks paistab, aga kuna hind oli hea, siis said need kaaned soetatud. Kuna neil aga pole sisseehitatud õlipüüdureid, nagu tehase omadel, siis on eraldi õlikogumise anum lausa kohustuslik. Enivei, hetkel on plaan küll varustada kaaned ka ise varjeekraanidega, mis peaks suurema õli siiski kinni pidama. Nüüd tuleb ära oodata veel Rockautost paki saabumine, kus on sees ka kaks PCV klapi muhvi, siis saab asuda kaante modifitseerimise juurde. |
  |
| Krt, kevad läheneb meeletu kiirusega :( |
09.03.2011 |
Pagana talv on kuidagi kiiresti möödunud ning pole aega olnud tegeleda planeeritud töödega. Nüüd oli viimane aeg need käsile võtta.
Pühapäeval sai autole esimest korda peale pikka talve hääled sisse aetud ning töökoja juurde vuratud. Päike paistis, ilm oli ilus, prr... liiga külm ainult oli selleks, et aknad all päikesest mõnu tunda.
Eile siis asusin lammutustööde juurde - eemaldatud sai kapoti alt kõik, mis kapotialuse puhastamisele-värvimisele ette jääb. Olukord ei olegi nii lootusetu, kui esmapilgul kapoti alla vaadates tundus - kogu krempli maha lammutamiseks kulus ainult poolteist tundi, millest pool tundi võttis ühe kojameestemootori keevitusest lahti tulnud keevismutriga jassimine.
Enivei on hetkel olukord siis selline, et lahti on vaja keerata kere küljest ainult mootori ja käigukasti kinnitused ning eemaldada mootorijuhtmete ühendused ja siis saab asuda mootori maha tõstmise protsessi juurde.
Todo list:
Mootor maha, ülemine ots maha, pulkadeks, alumise osa kontroll (loodetavasti midagi hullu pole)
Plokikaaned portida
Kaaned lihvi, juhtpukside vahetusse ning klapipesade lõikusse
Mootoritihendid ja muud kulumaterjalid vahetusse
Sisse uus nukkvõll
Uued klapid, vedrud, nookurid, vajadusel tõukurid ja tõukurvardad
Peale uus sisselase
Uus starter
TBI portida
Uus kütusepump
Vaakumiga rõhuregulaator
Uued mootoripadjad
Välja vahetada mõningane osa mootori juhtmestikust
Aju seadistamine uuele nukale ning sisselaskele vastavaks
Kapotialuse korrastamine, uus värv selga
Nipet-näpet tööd veel, mis selguvad korrastamise käigus,,,
Vaadates nimekirja, siis läheb "meeldivalt" kiireks, kui hooaja alustamisele jõuda plaan on. Aga mis meil üle jääb - püüame ikka jõuda :)
|
| Mootor pulkadeks |
16.03.2011 |
Niisiis peale tegusat nädalavahetust ning paari õhtut on mootor maas ning alumine ots pulkadeks võetud ning puhtaks pestud ja konserveeritud.
Väntvõll - ilmselt järgmisse remontmõõtu, saalede vahelt on sodi läbi käinud, saaled kulumisjälgedega ning kaelamõõdud suhteliselt piiri peal.
Plokk - jällegi üks koht, kust üllatusi tuli. Silindrid praktiliselt kulumata, tuntavat ranti üleval pole, hoonimisjäljedki veel nähtavad kogu tööpinna ulatuses, fine. Küll aga tulid üllatused siis, kui said eemaldatud külmapunnid - kogu jahutussärk oli täis tavotilaadset sadestist. Nüüd siis on ka selge, miks vaevasid mootorit suvel jahutusprobleemid ning jahedamaga ei kippunud jahutusvedelik ka piisavalt kiiresti soojaks minema. Ilmselt on kunagi pihta saanud plokikaanetihend ning mahlad omavahel segi käinud. Plokki pole aga keegi enne kokku panemist läbi pesnud ning seetõttu jäi törlönt sinna sisse. Igaks juhuks ka plokk kontrolli, ega pole juhuslikult kõveraks keedetud.
Täna õhtul siis jääb veel kaante demonteerimine ning pesemine, siis võib lammutustööd lõppenuks lugeda. Järgmiseks kaante kontroll ning kui veel kõlbavad sobivaks toorikuks, siis need ka tegemisse.
Edit: Ka kaaned vandusid alla ning õnneks tunduvad terved olevat. Igaks juhuks peaks laskma üle survestada, aga lootus on, et täitsa elus. Paistab, et mõne aja eest on plokikaani tehtud - vaevalt tehasest tulevad need kärakad kolme nurga all lõigatud klapipesadega. Lisatud ka natuke telefoniga tehtud pildimaterjali vahepeal toimunust. |
          |
| Vahepealsed toimetamised |
21.03.2011 |
...Ehk ikka küürida, küürida, küürida...
Mõned õhtud ja nädalavahetus möödus juppide puhastamise tähe all. Plokikaaned said mõneks ajaks seebikivivanni uputatud ning seejärel veel lahusti ning mehaanilise nühkimise abiga puhastatud. Terve joru pisidetaile sai samamoodi puhastatud.
Tellitud sai veel terve ports kraami, muist nipet-näpet on veel puudu, sellega saab tegeleda peale palgapäeva.
Hetkeseis siis selline:
Plokk pestud ning puhastatud -silindrid ilusad, ranti minimaalselt, hoonimisjäljed veel näha, piisab uutest rõngastest ning hoonimisest. Küll tuleks ära vahetada nukasaaled.
Väntvõll oli viimase piiri peale kulunud, sai lihvitud kõik kaelad esimesse remontmõõtu.
Kaaned said puhtaks ning läksid täna igaks juhuks survestamisse, kui kõik on OK, siis tuleb kergelt freesi näidata ning natuke hingamist parandada.
Sisselase tellitud, peaks kohe jõudma.
See nädal vaja viia liivapritsi ning pulbervärvi posu kronsteine jms. pudi, läbi pesta klapitõukurid ning puhastada veel viimased jupstükid, mis puhastamata. Kui kaaned kätte saab, siis tuleb ka mitu õhtut nende ning suruõhufreesi meeldivas seltskonnas veeta.
|
| Hetkeseis |
30.03.2011 |
Nii, vahepeal natuke vett merre voolanud. Vahepaelsed õhtud ning vaba aeg on kulunud toimetamisele.
Hetkeseis: Üks kaan porditud, teine loodetavasti saab selliseks peale nädalavahetust. Kõik taaskasutatavad detailid pestud-puhastatud. Kohale on jõudnud sisselase ja veel nipet-näpet.
Portimise koha pealt sai lähenetud suhteliselt leebelt - port matching, sissevool sujuvamaks (tehase valundil on päris järsk aste sisselaskekanali alguses), valujäljed nii palju maha, kui ligi pääses, juhtpuksi ümbrus sujuvaks ning üleminek klapipesale sujuvaks. Materjali eemaldasin võimalikult vähe - eelkõige pöörasin tähelepanu kanali laele, kus suurem osa voolust toimub. Seda keerise tekitamiseks mõeldud kõrgendust puutusin minimaalselt, kuna see suurendab segu voolukiirust ning üldlevinud arvamusele vastupidiselt pigem suurendab kui vähendab voolavust. Väljalase jääb stock ning ainus modifikatsioon on sujuvam juhtpuksilt üleminek ning poleeritud kanaliseinad.
Paar iFööniga tehtud udust pilti ka poolikust tööst allpool.
Tegemist-toimetamist on veel palju, aga kui kaaned tehtud saavad, siis saab lõpuks ka lõbusama osa juurde asuda :) |
  |
| Nagu ikka, esialgsest plaanist natuke nokitseda kasvab välja korralik kapremont |
04.04.2011 |
Tänavale jõudmise plaanid nihkusid vist jälle paari nädalakese võrra edasi...
Laupäeval sai tegeldud esiosa demonteerimisega, maha sai keeratud kõik, mis kapotialuse värvimisele ette võiks jääda, peale ühe "pisikese" roosteaugu leidmist ning üldise seisukorraga tutvumist langes otsus alt eemaldada ka esisild ning toetada kere eest hetkel pukkidele. Tubli võõrtööjõu toimekate käte läbi sai ligipääsetavatest kohtadest rooste pühapäeval eemaldatud ning haljad kohad fosforhappega kaetud. Mõned nurgatagused ootavad liivapritsi, kui ka need puhtaks saab, siis võib värvimisele mõelda.
Todo selleks nädalaks:
Silladetailid ja igasugu kronsteinid liivapritsi ning värvi alla
Kaantele viimane viimistlus, siis saab tegemisse anda
Kapotialune roostest puhtaks, krundi alla
Nipet-näpet jooksvad tööd veel |
   |
| Edeneb, kus ta pääseb |
25.04.2011 |
Vahepeal veel päris palju juppe on puhtaks küüritud, uue värvkatte saanud ning mõned pakidki mikihiirte poolt siiapoole läkitatud.
Peale pikka nädalavahetust sai kapotialune värske krundikihi ning kerehermeetiku selga. Täna veel täitekrunti, siis homme kiht vedeldatud epot sealerina ning värv ja lakk kohe selga ja võib asuda nina kokku panema. Hetkel siis kaks kihti epokrunti, kiht täitekrunti ning PU kerehermeetik. Koopad said ka kaks kihti epot ning värske kivikaitse selga.
Enamik silladetaile hetkel veel pulbervärvis, kui need kätte saab ning kapotialaune värvitud, saab hakata ka silda kokku panema. |
    |
| Maipühad |
02.05.2011 |
Nii, pühad peetud ja natuke jälle edasiminekut - kapotialune sai lõpuks värvitud ning lakitud. Esimene vasikas kiskus nagu ikka aia taha - mattlakki sai liiga ohtrasti kasutatud ning läks läikima. Egas midagi, poolteist päeva uuesti matiks nühkimist ning 4 õhukest ja poolkuiva kihti lakki selga, seekord jäi tulem parem ning ise võib pea-aegu et rahul sellega olla. Mõned kohad natuke läigivad siiski rohkem, aga kuna see kapotialune on rõvedalt kõver ning nurgataguseid täis, siis pole sinna ka midagi parata, et mõnda kohta lakki natuke rohkem sai.
Täna tuleb lõpuks esisild alla ning kokku laduda ja siis ehk saab lõpuks ka mootori kallale asuda - plaan siiski mai lõpuks tänavale jõuda :)
EDIT: Sillatala sai alla ning mõningaid vidinaid veel külge krutitud, pisut udusevõitu pildimaterjali ka allpool siis. |
     |
| Kapotialune hakkab vaikselt edenema |
04.05.2011 |
| Nii tänane seis siis - külge on saanud enamik suuremat pudi-padi - kojamehed, piduripeasilinder koos -võimendiga, roolikarp ning roolivarras. Nokitsemist veel jätkub, aga koostamine läheb imekombel edulisemalt kui lammutamine. |
    |
| Väheke iluravi |
09.05.2011 |
Nädalavahetusel sai kapotialune tavaar kokku ning mootorit ootama. Igavusest võtsin ette ühe töö, mis oli veel tarvis ära teha - kundepoolne esitiib oli miskipärast üsna aplalt ussitama hakanud, kuna uue tiiva eest küsitakse üle 200 raha, mida mul hetkel kulutada pole, siis sai tegeldud kondoomilappimisega ehk natuke paremas seisus, aga mõlkis doonortiivalt vajalik nurk eraldatud ning külge keevitatud. Avastasin, et ka üks kronsteinikinnitus oli auklik, seda uut võtta ei olnud, tuli see siis siledast plekist ise välja pinnida. Sai isegi enam-vähem, kuigi tööd natuke nõudis. Avastasin ka roostetamise põhjuse - tiivale relakat näidates eraldus sealt poole kilo jagu pahtlit. Jupike aega haamri ning alasiga tööd ja tundub, et saab pisut väiksema pahtlihunnikuga hakkama nüüd. Tiib ise oli kunagi veitsis vahetatud, pärines helesinist metallikut kandnud autolt ning mingil põhjusel oli ka seda natuke töödeldud. Lisaks oli kellelgi väga igav olnud - tiival oli serv vahetatud ning uus serv oli vaskjoodisega külge joodetud. Suhteliselt huvitav, arvestades, et asendustiiba on ka uue detailina võtta ning veitsi elatustase on meie omast ikka "tibake" kõrgem...
Hetkel siis parandatud kohad fosfaadikihi all, õhtul tuleb soodalahusega puhtaks pesta ning siis enne pahteldamist ära kruntida. |
   |
| Hetkeseis - ikka veel laiali, 3 weeks and counting down... |
18.05.2011 |
| Lõpuks on kallis auto jälle neljal rattal, kapotialune tavaar küljes, sild enam-vähem koos, ainus probleem, et pole veel Astromotost oma blokki kätte saanud, kus sellele juba kaks nädalat nukasaalesid intalleeritakse... Kohe kui lõpuks bloki saab, saab ka mootorit koostama asuda. |
| Isegi on lootust veel F-Bodyle jõuda |
29.05.2011 |
Peale hullumeelset nädalavahetust (kell 5 hommikul magama) ning meeletuid ponnistusi ja hunnikut nihuminekuid on moototor koos ja ootab peale tõstmist.
Bolt-on ja High Performance on nüüdsest ka minu jaoks sõimusõnad - ARPi raamipuki poldid, mis tellitud said, olid liiga lühikesed, bolt-on damper on pisut liiga suur, tänu millele tuli poolteist tundi ümber viilida süütehetke osutit. Sain ka teada, et "kit" ei tähenda teps mitte kogu mootori plokikaanepolte ning sisselaset sain ka peale laduda kaks korda, kuna unustasin unise peaga ühe punni plokki keerata.
Järgmine nädal veel mõned kiired toimetused ja ehk õnnestub laupäeval ikkagi rivis olla. |
         |
| Auto enam-vähem koos, ABCS 2011 ka rivis oldud |
27.07.2011 |
Napilt enne Haapsallu sõitu sai veel viimased asjad kiiruga kokku lapitud ning ikka kohale jõutud. Tegemist veel on - elektrikalad elimineerida, väljalase uuesti ehitada jms nipet-näpet.
Haapsalus hakkas tiksuma ilmselt ka üks klapitõukur. Alguses pidasin plõginat lekkivaks väljalaskeks, aga lähem uurimine näitas, et see pigem klapikambrikaane alt pärineb. Loo moraal - remonditud mootorisse võiks ka komplekti uusi tõukureid poetada, mitte loota sellele, et vanade puhastamine aitab.
Viimasel ajal pole eriti sõita saanud, kuna tagasi jõudes otsustas otsad anda järjekordselt jahutusventilaatori lülitusahel ning pole aega olnud viga elimineerida hetkel
Terve tee toimis kõik ideaalselt, kuid Tartusse jõudes hakkas kuum liiga tegema ning selgus, et plokikaanes oleva termolüliti ahelas on katkestus. Pole ka ime, kuna juhtmestik on torukollektorile nii lähedal, et pistik on ebamääraseks känkraks sulanud. Muuseas, mootori töötemperatuuri ohjamiseks on väga kasulik vidin Buick Grand Nationali termolüliti, mis lülitab ventilaatori tööle tunduvalt madalamal kraadil, kui originaal.
Võimalik, et järgmisel suvel hakkab seda aparaati liigutama hoopis 350 CID klassikaks kujunenud SBC ning sissesõidetud mootor jõuab hoopis ühe nelja ratast ringi ajava riistapuu vahele. Aga eks elame-näeme :)
Üks eputamise pildike ka veel juurde. |
 |
| Hooaja vaikne algus |
28.04.2012 |
Sai siis ka paari nädala eest auto talvekorterist välja toodud. oli vaja veel enne igapäevast tänavatel veeremist mõned nipet-näpet asjad korda teha: vahetada lekkima hakanud piduri peasilinder, uurida välja, miks ei hakka tööle ventilaator, vahetada peale puhastamist tiksuma hakanud klapitõukurid, korrastada natuke elektrit. Peasilinder sai vahetatud, ventika puhul tuli välja, et eelmine kevad vahetatud tutikas termolüliti ei rakendunud, peale uue lüliti paigaldamist see jälle rakendub.
Täna sai freespingis välja kröösitud sisselaskekollektori poltide nurga muutmiseks vahepuksid. Nimelt on vanema tüübi kaantele mõeldud kollektoril neli keskmist auku teise nurga all, kui uuemate kaante (87-up) jaoks mõelduil. Selleks, et vanema tüübi kollektor paigaldada, selleks peab auke natuke pikendama ning siis poltide nurga muutmiseks 18 kraadi alla kaldu pinnaga ning vastavalt diagonaalis läbipuuritud vahepuksid tegema. Vaheplaadi TBI paigaldamiseks karburaatorile mõeldud sisselaskele sain ka paari nädala eest vesilõikusest kätte.
Loodetavasti lähipäevil saab ka klapitõukurid vahetatud ning seega ka plaanitud Edelbrocki kollektori ning korralikud tihendid paigaldatud. Kollektoriks siis paljukirutud Torker II single-plain, kuna muu kapoti alla mahutamisega on tänu madalale kapotialusele suht problemaatiline. Sisselaset sai mõnevõrra porditud, eelkõige kuna kanalite suudemed olid tihendis olevatest avadest ning nendega ühte mõõtu freesitud kaante portidest umbes 6 mm kitsamad. Kuigi väidetavalt single-plain pole tänavale just parim sisselase, julgen väita vastupidist oma igapäevaliikuri näitel, mis on tehasest justnimelt high rise single-plain tüüpi sisselaskega varustatud ning mida ka TBI toidab. Eks elame-näeme. |
| Auto leidis uue omaniku |
09.04.2015 |
| Täna, 9. aprilli õhtupoolikul loovutasin pisut raske südamega auto uuele omanikule. Vaikselt hakkab projektidest küllastumine tekkima, millestki tuleb vahel ka loobuda :) |
|
|
|
|
