|
|
|
Autopäevikud > Cadillac Coupe de Ville 1979
|
| Viimane sissekanne | 3 viimast sissekannet | Kõik sisseakanded (3) |
tagasi |
Cadillac Coupe de Ville 1979 |
Omanik: antoonio |
| Ta liigub siiski vol2. |
25.07.2013 |
Nu aeg läheb mühinal ja ei mäletagi enam mida asja ma seal eespool jahusin a las olla. Kui mingi jutt tuttav tuleb kirjutagem selle rubriiki "kordamine on tarkuse ema."
Läheks edasi asjadest kui autol värv seljas, mis juhtus loetud päevad s.t. 2 päeva enne ABCS 2011. Sai pisut rabeletud ning laupäeval siiski enda Haapsallu sätitud. Sisu oli pooleldi paigas kuna ei tahtnud päris konservikarbiga kulgeda samas aga ol ivaja koma teist veel näperdada ning väga kokku laduda polnud kah mõtet.
Asi kulges kenast s.t. ilma üllatusteta. Peale selel vähemalt väljast nägi asi igati noobel välja.
Haapsalust tagasi laekudes oli igati soe suvepäev ja miskipärast otsustas hoolimata konditsioneeri tööst asi kuidagi palavaks minna. Mingit jahedust autosse laekus aga kuidagi lahjalt. Jooksvalt kirjutasin asja selle süüks, et ju lahkusid vajalikud gaasid süsteemist jälle (olgu öeldud, et asi lahenes aastal 2013 mais :D ).
Olulisem näitaja oli see, et krdi piduri asi käis jätkuvalt pinda ning sai seda piduri asja lapatud kinni lahti ja korduvalt.Miskipärat soojenes õigemini kuumenes see parem tagumine trummel mehiselt. Tee, mis tahad ei miskit mõjunud. Sai vahetatud vedrud, silinder ja muud pudipadi seal. Tulemus ümmargune null.
Septembris sai väike tiir Riiga tehtud ja asi püsis isegi viisakalt koos kuniks Riia vahel hakkas hirmsat häält tegema. Kahtlustasin , et nüüd klots puhta ära lihvitud. Kesköötunnil sai asi huvipärast korra lahti võetud ning peale hunniku klotsitolmu seal mudu suuremat viga ei täheldanud. Katted täiesti olemas. Kruvisin siis tähiku täitsa maha ning samuti puhastasin üleliigsest tolmust asja. Järgmine päev Riia vahel oli igati kobe, ei mingit kuumenemist aga ega see ratas ei pidurdanud kah siis ma arvan.
Tagasi Eestis sai uurimistöödega edasi aerendatud ning prooviks jupp jupi haaval neid pudinaid teise pooelga vahetetud.
Trumilid - ei midagi, peenemad jupid - ei midagi lõpuks sjäid ainult klotsid järgi ning üllatus üllatus see mõjus. Kuumenemine kolis paremalt vasakule. Huumor, miks nagu klotsidest mööda vaatasin oligi see, et need ju said uued pandud a ju see esimesest laksust pea põlemispunktini kuumenemine mõjutas miskit. Igatahes sai uued klotsid installitud ja ja enam asi ei kuumenenud aga kuna oli juba ka oktoober täies hoos sisi hale nädal hiljem sai auto talveks hoiule pandud nii, et püha tõde pidi siiski järgmine aasta selguma.
2012 aasta sai alustatud sellega et istmed said uue naha omanikeks. Veidral kombel oli naha all peitunud poroloon väga heas korras, nii et ei pidanud mingit ulmet mõtlema hakkama. Istme raamid said üle värvitud, olid teised pisut punaka tooniga õrna roostega kaetud. Põnevam osa oli hoopis molekuliseeruvad itmemootori katted. Tegelikult siis mitte mootor ise vaid hoopis "köigukast" mis jagab siis käsklusi mida ja kus liigutada. Need olid ikka väga rabedad nii et sai alguses neid legotatud ning kui olemasolevad killud olid enam vähem õigele kohale liimitud siis veel täies ulatuses üle liiimitud marli ja kahekomponendise liimiga. Eks ikka selleks, et nad koos püsiksid.
Edasi kui juba aparaat liikluses osales sai möödaminnes ka USA suursaadikuga om 15 min Tallinna nimelise asula tänavatel sõidetud. Seda siis USA raua avaürituse raamides.
Peris lahe tegelane oli:).
Viimaks siis selgus, et pidurijama võib lõppenuks lugeda kuniks... selle sama avaürituse raames tagasi Rakverre laekudes selgus, et aegajalt kopsatab piduripedaal tühjalt põrandasse. Läti üritusel käies oli see pigem reegel kui erand nii, et suht kobe oli kolonnis kulgeda kuna ei teadnud mitmes laks siis pidurid tööle rakendab.
Asi päädis siis peasilindri vahetusega. Vana aparaadi tihendid või muhvid või kuidas neid keegi nimetada tahab olid suht ovaalseks kulunud. Iseteadlik järeldus oli see, et kuna pea 1,5 aastat sai piduritega mässatud ning pidevalt värsket mahla juurde valatud süsteemi siis kõik vähegi saasta moodi asi oli valamispaagist korrus allapoole komandeeritud kus nad sisi oma abrasiivset tegevust harrastasid ning loogika järgi kiiremini kuluvad asjad said seda ka tunda.
Ka see asi lahendatud polnudki mudu tegevust kuni Leedus käies hakkas eriline kolin närvidele käima. Nu juttu veeretades pakuti et stabika kondid õhtal. Sai siis ABs pisemaid pudinaid vahetatud kuid hääles erilist muutust ei toimunud. Kilises edasi.
Nu peale väikest möödarääkimist ning vales mõõdus (ju mõni hiinlane otsustas mingi jama kokku keerata) juppide saamist ja uuesti saamist sai Rakvere lähedases töökojas ka muid vidinaid vahetatud esisillas. Õõtsa puksid olid olematud jne. siis lõppeks selgus et kolistajaks on ei midagi mudu kui klotsid, mis oma pesas korralikult liikusid. Aga noh sai vähemalt puksimajandus üle käidud. Õnnetuseks sain kaasavaraks selle, et kodanik tööline rammis mingisuguse kangiga esiust nii, et okt lõpp ja pisut nov algust sai Tlna Tartu vahet jõlgutud, et mõlk ellimineerida ning värvitööd teha.
Peaasi, et igav ei hakkaks.
Ah jaa, millalgi hilissuvel lasin järjekordse auguga rõõmustanud püti vähe isasemat häält produtseeriva püti vastu vahetada. Mõmiseb mõnusamalt samas jällegi pikemat otsa liigeldes ajudele ei käi.
Sedasi siis aasta 2012 oma otsa leidis. |
|
|
|
|
