|
|
|
Autopäevikud > Dodge Grand Caravan Custom - 1988
|
| Viimane sissekanne | 3 viimast sissekannet | Kõik sisseakanded (17) |
tagasi |
Dodge Grand Caravan Custom - 1988 |
Omanik: Customizer |
| Esmatutvus |
12.11.2007 |
Minu esmatutvus selle van-iga toimus millalgi 2002 aasta varakevadel kui sõber ta endale kusagilt "Võru metsadest" muretses.
Kuna omasin sel hetkel vägagi heas korras Chevy Luminat, siis vaadates antud eksemplaari esmakordselt, võis sõber mu silmist lugeda vaid sügavat kaastunnet.
Tegemist oli sõna otseses mõttes ikka täieliku vanniga.
Pill oli vägagi "nutuses" seisukorras. Värv päikese käes koorunud, lae polsterdus lotendamas, siin ja seal võis näha Eesti kliimale omaseid roosteusside töövilju.
Ka esmane sõiduelamus jättis küllaltki "omapärase" mulje.
Amordikolina saatel keerata rooli, mis pikema tarvitamise puhul kasvatab tohutud käelihased, polnud just minu arusaam "ameeriklase" mugavustest.
Siiski võlusid mind juba esimesel hetkel tema eht-ameerikalikud kandilised vormid. Tõeline täisraamil istuv USA raud. Ka üllatas mind tema ruumikus võrreldes Luminaga. Kuigi Lumina on ca 10 cm pikem, on Dodge salongiosa tunduvalt suurem. Puudub Luminale omane esiakna ja rooli vaheline "söögilaud". Ka auto suhteliselt vertikaalsed küljed annavad siseruumile olulise lisa.
Igatages oli sõber entusiasmi ja hakkamist täis, teha sellest rauahunnikust üks korralik VAN.
Jäin huviga ootama.
|
    |
| Anno Domini 2002 - suvi 1 - Käärime aga käised ülesse! |
12.11.2007 |
Esimeses järjekorras mindi vedrustuse kallale. Vahetati amordipadjad ning kolistajate asemele istutati alla tuliuued Monroed. Ette SensaTrackid ja taha Reflexid.
Vahetusse läksid ka roolivõimu pump ning vasaku poole rooliotsad. Sõiduomadused paranesid märgatavalt.
Järgmise etapina jõudis kord kere kätte.
Eemaldati klaasid, sisu ja polsterdus. Kere puhastati lahtistest värvitükkidest ja roostest.
Järgnesid mastaapsed keevitustööd tiibadel, ustel, tagaluugil, jne...
Selle töö käigus tekkis ka idee asendada olemasolevad suured kandilised esituled väiksemate ja sõjakamate vastu.
Läksin sõbrale appi ja pärast mõningat kolistamist lammarites õnnestuski meil ühelt Camarolt eemaldada sobivad tulede raamid. Kataloogist said tellitud raamidesse sobivad ja euronõuetele vastavad laternad.
Keevitustööde käigus kolis esitiivalt katusele ka antenn.
Pärast mõningast keevitusjärgset pahteldust ja lihvimist sai kere endale uue ja läikva tumelilla metallikvävi pinnakatte.
|
        |
| Anno Domini 2002 - suvi 2 - Kokku lappamine |
12.11.2007 |
Kui uus värvikiht oli selga saadud, tuli kogu masin ju ka uuesti kokku lapata.
Kuna esiklaasil laiutas suur mõra, oli iseenesest mõistetav, et nii ei ole mitte kena ja tuli hankida üks uus esiklaas.
Ka taga- ning küljeaknad said uued kiled.
Vahetusse läksid ka veljed. 14" plekud minema ja 15" kodarad asemele.
Õnnestus hankida ka üks päris heas korras katuseraam.
Järgnesid tööd sees.
Lagi sai uue kunstnahast polsterduse, põrand uhiuue punase vaiba. Ka sisepolsterdus ja istmekatted said põhjalikult puhastatud ning jäid ootama aega mil avaneb võimalus uue salongisisustuse muretsemiseks.
Vana originaalmakk kolis välja, et teha ruumi Sony X-plode´le. Paigaldatud said ka kesklukustustus ja alarm.
Välistööde poole pealt sai veel paigaldatud ka uus Bosal'i kärukonks ning Hella lisa lähi- ja kaugtuled.
Vana katkise tagaklaasi kojamehe asemele sai aretatud Ford Scorpio kojamees.
Kui pärast pikka ootamist saabusid Mikidemaalt uued esiakende ja nina spoilerid, hakkas Dodge juba ilmet võtma.
Sõpra oli haaranud „hullus amerikanis“ ning nagu Dodgest oleks veel vähe olnud, muretses ta endale ka kaks Chevy Astrot. Tema kindel plaan oli nad lahti lõigata ja keevitada uuesti kokku üheks limukaks. Tänaseks on see projekt võtnud juba päris arvestatava kuju, kuid see on juba eraldi teema.
Igatahes vaadates kogu seda pulli kõrvalt, tekkis minus pisuke kadedus ja eht-eestlaslikul kombel ei saanud ma ju taluda seda ülekohut kuidas sõber saab endale vingema ameeriklase kui minul.
"Elukas" (Chevy Lumina) leidis endale uue peremehe ja pärast pisukest ringivaatamist istusin mina juba Ford Econoline F-350 kaptenitoolis.
„Möira“ oli juba tõeline peletis. Kaks ja pool meetrit kõrge, kaks meetrit lai ja üle kuue meetri pikk. Aiste vahel nurrus 7,3 liitrine V8 diisel. Täispikk ja täiskõrge.
Nii kõrge, et bussi tuli lausa sisse ronida. Raudade kõrgus maapinnast oli seal kus teise mehe sõiduauto küljeklaasid.
Minu mania crandioso oli peaaegu rahuldatud.
|
    |
| Sügis 2002 - sügis 2003 |
12.11.2007 |
Aeg kulges omasoodu. Sõber ekpluateeris oma Dodget kuni esimeste suurte külmadeni, mil selgus, et masin keeldub soojaks minemast.
Egas midagi – vana katlakivine radikas minema, väike jahutussärgi pesu ning uus radikas peale. Soojaks läks.
Kruisisime niimoodi kuni 2003. aasta suveni. Sõber oma Dodgega, mina „Möira“ akendest inimestele ülalt alla vaadates.
Aga elul on varuks omad keerdkäigud. 7,3 liirit on ikka „ülbe“ küll, aga kui kütusekulu trassil kisub sinna 20 liitri kanti, läheb rahakotis olukord küllaltki nukraks. Linnast ei hakka üldse rääkima. Kui kord paagi korgi maha unustasin tahtis varese lennu pealt sisse tõmmata.
„Möira“ kolis Lõuna-Eesti piiritsooni ja mina hakkasin otsima väiksema januga masinat.
Ühel 2003. aasta hilis-suvisel päeval tegi sõber mulle pakkumise võtta Dodge oma leivale. Kuna olin tuttav tema lähiminevikuga ei mõelnud ma kuigi kaua ning käed saidki löödud.
Meie teed "Sixback"-iga (6 x 0,5 lit.) olid ristunud.
Oh üllatust, 3 liitrise V6 mootori keskmine kütusekulu linnas ja trassil kokku ca 10 liitrit. "Ma olin või sees".
|
| Sügis 2003 - sügis 2005 |
26.03.2008 |
Kuna janu na väikesevõitu, sai kohe mõnuga mõned pikemad tretid Eestimaa otsatutes avarustes lastud.
Esimene väike „käru“ saabus ca ühe kuu möödudes.
Bentsupump otsustas ära kooleda. Õnneks kodu lähedal. 700 raha välja ja uus pump peale.
Sõit jätkus rõõmsalt kuni 2004. aasta suveni. Ühel päeval hakkas streikima genekas. Kiire kõne Männikule ja vähesõitnud 3,3-se genekas 500 raha eest. Tulemus: Istus täpselt vahele ja töötab laitmatult.
Sõidurõõmu jätkus kuni 2005. aasta sügiseni. Ei häirinud ka puuduv kesmine istmerida, sest pere oli hiljuti juurdekasvu saanud ning ausalt öeldes oli päris mugav käru koos ilmakodanikuga küljeuksest lihtsalt sisse sõidutada. Peni (ka mitte eriti väike) järgi ning ruumi jäi veel ülegi. Tõeline pereauto!
Ühel hilis-sügisesel päeval otsustas Dodge, et tema enam rohkem ei mängi ning tõestuseks hakkas summutist sorisema jahutusvedelikku. Plokikaane tihendid ütlesid aidaa. Kiire külaskäik remonditöökotta, väikesed kalkulatsioonid ja Dodge marss, marss, tõstukile.
Kuna mootor oli nii-kui-nii laiali, otsustasin teha vähe põhjalikuma ravikuuri. Vahetusse läksid kõikvõimalikud tihendid ja rõngad. Sisuliselt kogu ülemise otsa remont. Arve juppide ja mootori remondi eest ca 5000 raha. Hülgejutt, et ameeriklase jupid on kallid, neid pole saada, jne...
Kuna talv oli tulekul said üksiti vahetatud ka õlid, aku ja kogu rihma-majandus. Masinal hoopis teine minek. :)
|
                    |
| Aastanumbriks kirjutati 2006 |
26.03.2008 |
Märkamatult oligi saabunud 2006. aasta varakevad kui ühel Tartust tulekul hakkas eest kostma kummalist kolinat ning "Sixback" hakkas kahtlaselt ujuma. Pidasin teeserval kinni. Kolin kadus.
Kuna koduni olid jäänud napid 30 km. otsustasin riskida. Vaikselt kossa-kossa saigi siis ennast koju veeretatud.
Järgmisel varahommikul sai masin kanali peale aetud ning esisild läbi loksutatud. Silma hakkas üks pidune välimine rooliots, kuid kolina põhjuseks ei saanud see ometi olla!?!
Tegin väikese proovisõidu tuttava automehaaniku juurde. Kolin oli igatahes võimas ja masin kiskus mõnuga tee serva. Hirmus hakkas.
Olles masina tõstukiga maast lahti saanud, selguski kolina põhjus. Parempoolse pooltelje otsa oli tekkinud üks avavus ning selle kaudu olid lahkunud kõik kuullaagri kuulid. Egas midagi tuli hakata otsima uut pooltelje- ja rooliotsa.
Kuna ülevaatuse aeg hakkas lähenema, sai otsustatud, et teeks seekord kohe täiesti ausalt.
Saigi siis kohe pikemalt seda alumist otsa uuritud. Jaaaaah. Võttis tiba mõtlikuks. Lisaks eelpool mainitud muredele selgus, et käsipidurit oli sellel masinal kasutatud viimati arvatavasti 1988. aastal. Nii kinni oli roostetanud. Ka tagatulede koha pealt oli kindlasti irisemist oodata. Punased suunad ülevaatusonudele kohe kindlasti ei meeldi. Kuna ei viitsinud nendega eriti pusklema hakata, otsustasin, et teen eelpool nimetet asjad enne korda.
|
| Kevad 2006 - tuul rahakotis |
16.05.2008 |
Egas midagi, tuli hakata jälle rahakotti tuulutama. "American Beauty"-st saigi tellitud uus pooltelje- ja rooliots. Summa 2474.- EEKu. Kuna uue käsipiduri trosside komplekti hind tundus liig kirves, otsustasin asjale loominguliselt läheneda.
Pärast väikeseid mõõtmisi selgus, et esimene, pedaalist kõhu alla minev tross on võimalik asendada väga edukalt Mersu ja tagumine pikk Ziguli trossiga. Kokkuhoid ca 600 EEK.
Kuna pisimutukas oli vahepealse aja jooksul oluliselt kasvanud ja polnud enam otsest vajadust vankrit lahtiselt autosse panna leidsin, et võibolla oleks sobiv aeg tekitada tagasi keskmine istmerida.
Saigi väheke ringi vaadatud sobiva värvilahendusega istmete leidmiseks. Pärast enamuse Eesti lammarite läbihelistamist selgus, et sobivate punaste ja veel plüüzist istmete leidmine siitmailt on vist praktiliselt võimatu ülesanne. Valdava enamuse Eestis liikunud masinate sisu kippus olema miskipärast hall või sinine.
Olin juba lootust kaotamas, kui üks tuttav mainis, et ta olla Pärnus üht sarnase sisuga Chryslerit näinud. Mis siis ikka, saigi teekond Pärnu poole ette võetud. Oh imet, Pärnus selgus, et ongi ühel lühikese kerega Voyageril täpselt sama tooni sisu olemas.
Hinnad: keskmine pink 2500.- , tagumine pink 2500.- ja esiistmed 1500.- per tükk.
Pärast mõningat kalkuleerimist otsustasin siiski kahe esiistme kasuks. Paigutus neli tooli plus diivan tundus vaimusilmas kuidagi lahedam. Kuna lammarionu vist taipas, et mul neid toole tõesti väga vaja on, ei olnud ta kuidagi nõus alet tegema. Saigi lammarionu 3000.- võrra rikkamaks. RÖÖVEL!
|
| Suvi 2006 - Ja jälle olen selili ma auto all ........... |
16.05.2008 |
Põhitöö ja juppide hankimise tähe all oli möödunud paar kuukest.
Ühel päikeselisel suvepäeval saigi asi lõpuks nii kaugele, et tekkis sobiv aeg sixback'i lammutamiseks.
Kuna endal puudus sobiv koht auto tegemiseks, saigi jällegi tuttava automehaaniku poole pöördutud ja luba tema garaazis tiba ringi tuuseldada välja kaubeldud.
Pärast pooltelje ja rooliotsa eemaldamist sai neid pisut vaadeldud. Mõlema hävingu põhjuseks osutus katkine kaitsekumm ja selle tõttu sisse tunginud liiv. Selgus ka pooltelje kaitselohvi hävitaja.
Kanada autoehitajatel oli vist mingil ajahetkel külma tõttu aju ära hangunud, sest rattakoopa ühinemiskohal kerega oli koopa siseküljele jäetud turritama üks täiesti mõttetu metallkõrv mis meie auklikel teedel vastu kaitselohvi käies selle lõpuks ka läbi lõikas. Relakas appi ja rattakoopad kõrvadest siledaks nagu Van Goghi pea. Lõikekohad krundi ja keretööde silikooniga üle ning üks asi jällegi ühel pool.
Iseenesest on päris huvitav fakt see, et kõigile rooliotstele on paigutatud tavotiniplid. Kui on vähegi viitsimist korra aastas rooliotsad tavotipumbaga üle käia, siis rooliotste vahetus ei tohiks enam päevakavasse kerkida.
Käsi(jalg)pidur: Tross oli kõrisse ikka nii kinni roostetanud, et ainukese lahendusena tuli jällegi relakas appi võtta. Nati nuputamist, kõride õigeks lõikamist, ehitamist ja silikoonimist ning voilaa, kässar (jalgar) vunkas jälle.
|
        |
| Suvi 2006 - vol.2 Nina kallale |
20.05.2008 |
Kui kõhualune oli enamvähem korda saadud otsustasin nina ja elektri kallale minna. Tagumised suunad tuli ju kuidagi kollaseks saada.
Vaatasin sixbackile otsa ja see mida ma nägin riivas väga minu ilumeelt. Esiotsaga oli vaja kohe kindlasti midagi ette võtta.
See kanavõrk, mis sinna eelmise remondi käigus tekitatud oli, ei sobinud kohe mitte! Ka esituledest lühemad suunad (gabariidid) tundusid kuidagi totakad.
Sai siis mõõdulint kaasa võetud teekond lammaritesse otsiretkedele võis alata.
Pärast mõnepäevast sobramist, nuputamist, kruvimist ja mõõdukaid kulutusi oli mul õnnestunud hankida mõningad tuled ja vidinad, mis olid piisava pikkusega ning tundusid sobivad nina edasi aretamiseks. Saigi kohe "uusi" tulesid siis ette sobitatud, et äkki lööb endal kupli all mõni tuluke põlema teemal kuidas uus ninaots võiks välja näha. Aga ei midagi tarka. :(
Garaazi juures, kus ma sixbacki lammutasin, oli parajasti tuunerdamisel ka üks viienda seeria Bayerische Motorwerk. Kuna omanik oli muretsenud endale kogu uue spoilaringi, pakkus ta mulle varianti "eelmise aasta" esispoila vahetada Sony Explode vastu. Kuna Explode MP3'e formaati nii-kui-nii ei mänginud, ning oli juba enne plaan tast seetõttu vabaneda, siis pärast väikeseid mõõtmisi meil ka kaubaks läks.
|
      |
| Suvi 2006 - vol.2.1 - Elekter ja õhufilter |
20.05.2008 |
Nagu näha ülalolevatelt piltidelt, ei tekkinud mul esialgu nina suhtes ühtki piisavalt head ja teostamist väärivat ideed. Jätsin nina mõneks ajaks rahule ja pöörasin pilgu kapoti alla.
Esmapilk elektroonikale hirmuvärinaid ei tekitanud.
Siiski, vaadates asja põhjalikumalt, hakkasid silma kummalised ja minuarust üleliigsed juhtmed mille ühendamisel oli keegi suutnud üles näidata märkimisväärset "leidlikust".
Paistis, et ka elektri poole pealt on oodata üllatusi.
Kuna ei tahtnud juhtmeid tagumistesse suundadesse kusagilt kõhu alt vedama hakata ja üksiti oli plaan paigutada ka täiendavad gabariidid ning lisakõlarid, siis otsustasin, et viskan auto mugavuse mõttes enne seest tühjaks.
Ka ei olnud keskmistele istmetele alusraami keevitamisel soovi korraliku vaiba sisse lisaauke tekitada.
Pärast osalist salongi tühjendamist pöörasin pilgu uuesti kapoti all olevatele juhtmetele ja elektroonikale.
Kuna lisa kaug- ja lähituled olid juba mõnda aega tagasi lepingu üles öelnud ning ka kojamehed töötasid siis kui tuju tuli, saigi ette võetud pikem uurimisretk kontaktide ja juhtmete hingeellu.
Olles eemaldanud kõikvõimalikud segavad õhutorud, kopsikud, aku ja muu koli, hakkasingi mööda juhtmeid minema. Kõik kontaktid ilusasti cleaneriga puhtaks ja juhtmekimpudelt vanad ja narmendavad katted, teibid minema.
Sai tehtud ka korralik ajupesu sõna otseses mõttes. Nimelt toimib Caravanide aju jahutus nii, et sisse imetav õhk läbib kõigepealt aju ja liigub alles sealt õhufiltrisse ja mootorisse!?!
Kuna enne aju mingit filtrit ees pole, siis võite ette kujutada millist tolmu ja s***a see aju täis oli!!! :(
Minu suurpuhastust uudistama tulnud automehaanikust sõber osutas auto kõrval vedelevale õhufiltrile ja küsis mis asjaga tegu on? Minu väitele, et õhufiltriga, hakkas sõber kõva häälega naerma ja tõi mulle näha 1,6-se Fordi õhufiltrit mis osutus pindalalt ca kolmandiku võrra suuremaks.
KÕIK! Kogu mu senine elu varises kildudeks! Istusin käte värisedes auto kõrvale maha ja olin nutma puhkemas. Sõber sobras mõni hetk garaazis ning tuli tagasi ühe vana VW LT õhufiltriga, et äkki annab sellest midagi valmis aretada. Mu silmad lõid taas õnnest särama. Nii suur ja nii läikiv, vau!
Proovisime kas selline kolakas ka kapoti alla ära mahub. Mahtus.
Egas midagi, relakas kätte ja filtrit skalpeerima! Saksmanind olid selle filtri kokku liimimisega ikka kõvasti vaeva näinud. Kulus ligi kaks tundi enne kui filter korralikult kogu sisust puhtaks sai. Uue filtrisüsteemi väliskest oli olemas.
Järgmne hommik leidis mind juba poest vajalikke torupõlvi, neete ja muid jubinaid hankimast. Leidus ka uus sobiv filterelement. Algselt küll MTZ-le ja ZIL-le mõeldud, kuid ka minu tingimustele täiesti sobiv. Kõige rohkem meeldis mulle asja hind. Korraliku suure silindrja filtri eest vaid 80.- EEKu. Kusjuures pidevalt laokaubana saadaval.
Poeskäigule järgnevad kaks päeva möödusid mõõtmiste, nuputamiste, lõikamiste, keevitamiste, silikoonimiste, neetimiste ja muterdamiste tähe all. Ja nigu lipsti, oligi uus läikiv "custom made" õhufilter valmis! Ja kus hingas!
Jätsin kinnitusraami ja filtri otste värvimise "lähitulevikku" ja asusin uuesti juhtmete kallale.
Kuna põhitöö nõudis järjekordselt oma tähelepanu, siis juhtmetega ma seekord kuigi kaugele ei jõudnudki. Ootamatult avastasin, et õues hakkab kuidagi jahedavõitu ning lompidele hakkab vägisi kirmetis peale tekkima.
Tuligi selleks aastaks joon alla tõmmata ning Sixback kolis ühe tuttava garaazi talvituma.
|
        |
| Juuni 2007 - Talvekorterist välja |
20.05.2008 |
Talv ja kevad läksid linnutiivul nagu lennuk.
Ühel juunikuu päeval sai muude töödega lõpuks siis nii kaugele, et tekkis üks vaba moment sixbackile vähe põhjalikum pilk peale heita.
Saaga jätkub ...
|
        |
| Juuli 2007 - Elektri kallale |
27.05.2008 |
Tekst lähipäevil
|
                |
| August 2007 - Tuuning |
27.05.2008 |
Tekst lähipäevil
|
        |
| September 2007 - Roosteussi jälgedes |
27.05.2008 |
Tekst lähipäevil
|
        |
| Sügis 2007 - Uus ninaots |
27.05.2008 |
Tekst lähipäevil
|
                  |
| Sügis 2007 - Roosteussi jälgedes vol.2 |
27.05.2008 |
Tekst lähipäevil
|
    |
| 2007 - Talv vol.1 |
27.05.2008 |
Tekst lähipäevil
|
                    |
|
|
|
|
