|
|
|
Autopäevikud > Cadillac Coupe de Ville 1979
|
| Viimane sissekanne | 3 viimast sissekannet | Kõik sisseakanded (3) |
tagasi |
Cadillac Coupe de Ville 1979 |
Omanik: antoonio |
| Ost |
08.04.2009 |
Auto sai leitud cars.com-ist ning oli müügis olnud juba augustist 2008. Kuna mul olid omad plaanid siis juhtus nii nagu juhtus ja hind pani asja paika, et selleks autoks osutus just see isend. Selleks tuli muidgi Denverisse välja sibada, mida mul alguses üldsegi plaanis polnud või vähemalt polnmud mul plaanis sealt alustada oma eksirännakuid teiselpool lompi.
Kaheksandal aprillikuu päeval siis saabus tegelane teiselt planeedilt Denverisse ning vedas oma maise keha kohalikku Saturn North nimelisse automüügi salongi, mille platsil ootas üks ütlemata kobe Caddy aastast 79. Ei hakka siis kogu kirjavahetust panema, mis toimus enne seda kui lõpuks Denveris olin aga nii ta läks ja seal ma olin.
Kuna auto oli pikalt müügis olnud siis sai loomulikult kohapeal veel hinna üle vaieldud aga see läks kiirest, sest ega neil igapäev käi seal tulnukaid, 35 x100 tutikat USD-d lauale laob. See oligi see hind, millega ma selle riistapuu omanikuks sain. Kuna kindlustuse ja ka regamise teema võttis kauem aega kui vaja siis jäi auto ööseks veel nende platsile seisma. |
      |
| Ta liigub siiski. vol1. |
30.01.2012 |
Vahepeal (imelik millise vahepeal) on asjalood sedapsi läind et ühtkomateist on auduga ette võetud.
2010. Nu sai pisut näpitud siit sealt. Käimakasti mahl vahetatud, pidureid näpitud (see kujunes ca aastaseks lõbustuseks) ja veel koma teist.
Peamine teema 2010 oli lihtsalt autost mõnu tunda as it is. Nu kesksuvel leidsin, et vaja profülaktika mõttes pidureid näppida kuna aasta varem peale konteinerist võtmist ja teh ülevaatusele minekut tuli tagasiside, et kässar (pigem jänki keelse emergency break) on natuke liiga lähedal kriitilisele piirile. Nu tehtud mõeldud sai auto kohalikule spetsialistile toimetatud, kellel ka enda nimekirjas pea samasugune (küll märksa uuem) käkiläki olemas.
Ei osanud karta miskit, eriti kui talvisel hooajal käis tema näppude vahelt läbi ka üks märksa suurem, limusiini tüüpi käkiläki. Nu, tehti mis seal tehti kätte sain, pedaalid oid vähe teisema aga üldiselt justkui kõik ok. Nu tuli aeg kätte ja teh ülevaatus saatis piduritega, mid sirgelt minema. Asi puhta puus. Nu sai tagasi kodaniku manu mindud ja asja üle kurdetud. Edasi toimus ca kuu aega minigi teema kus vahetati üksjagu pulkasid ja teh ülevaatus saatis mind samamoodi koju kuniks kodanik käis ise ülevaatuse punktis ära ja templid sisse. Nu ma siis lõpuks õnnelik, et asi korras nagu norras (irooniana küll justkui aasta hiljem breviki norra). Nu umbes täpselt kilomeeter eemal avastasin peeglit piiludes üsna korraliku tossu auto taga. Kiire stopp ja asja uurima, üllatus üllatus, pidurid peaaegu et punased (trumlid siis). Jälle tagasi kodaniku juurde kus tema töömesilased siis siis tegid möhh mähh ja kiskusid korra trumlid maha ja tuvastasid et on kuradid väga tulised jah. Pisut keerati teisi maha ja anti võtmed pihku tagasi justkui asi korras. Ok, enam kärssama ei läinud ja tunduski, et on OK. Ah jaa, kodanik hindas oma töötegemist ka üsna korraliku $$$ küsimise vääriliseks. Ning kokkuvõtteks leidis , et kuna igast asju seal vahetatud (mahlad, klotsid, silindrid jne) siis asi ikka trumlite taga kinni, kuna need liid õhukeseks kulunud.
Vot see oli koht, mis minu pisikesse peakolusse enam ei mahtunud ning nagu hilisem tegevus näitas ning ka mõningad meenutused andid alust arvata ei polnd need trumlid mitte õhtul omadega. Kuna süda rahu ei annud sai ise kah näpud õliseks tehtud ning asja lähemalt uuritud ja justkui asi paranes pärast seda. Aga nagu aeg näitas oli see ainult näiline.
A see selleks, niipalju kui veel sai sai ringi sõidetud ning tänu varajaselt langenud lumele sai mingil novembrikuu õhtul ta välja kaevatud ning lõpuks varju alla toimetatud plaaninga uuel s.t. 2011 aastal midagi tema hüvanguks ära teha.
2011nda aasta ühel aprillikuu päeval sai siis silmarõõm lõpuks jälle ellu äratatud (peale aku laadimist, kuna garaazi toimetamisel jäi juhe peale ning ju miskit tarbis järgnevate kuude jooksul sealt miskit). Kuna mõtteid olid mitmed siis peale jäi mõte sisuga tegeleda. Selleks sai ka pisut materjale otsitud aga päris õnneks ei läinud. Ning asi keeras hoopis sinna kanti, et hoopis sai välimusele rõhku pandud. Selleks sai käidud jällegi kohaliku kodaniku juures maad kuulamas (imelik inimene ei õpi kuidagi :D ) aga nuh teades, et ta on ikka kallis tegelane ja nähtud värvitööd paistsid kah kobedad siis mugavuse mõttes uurisin mida tema asjast arvab. Nu peale paari nädalat, mille sisse kuulus ka töömesilaste ülelend autost peene aparaadiga, mis näitas, et mingit ulmelist pahtlikihti kuskil pole, sain lõpuks ka hinnapakkumise sealt poolt.
Nüüd on koht pikaks pausiks ja see nummer mis sealt vastu vaatas oli... Aga enne seda peab muiduski mainima, et uurides elu siit ja sealt ning asjaomastest foorumitest kujunes pilt sellest, et asi võiks maksma minne kuskil 20-25K vanas rahas eriti kuna teemaks polnud kere haljastamine, sest ainukesed kohad, mis ussitamist näitasid olid mõlema uste ülemiste hingede (ju GM käkk, sest lugedes ühe Caprice kallal tehtud töid oli ka seal sama teema) kinnitused kere küljes. A tagasi teemasse. Nu see hind, mis mulle vastu vaatas oli ei rohkem ega vähem kui napilt alla 90K vanas rahas, ehk siis minu õudusunenägu (et selle tegelase hind võib olla ca 30K), et mees on kallis, korrutati labaselt kolmega. Nu viimased sõnad, mis ma poetasin seal majas olid umbes sellised, et ei tule ma siis sel aastal ega järgmisel aastal ega ka järgnevatel aastatel. Kas tegu oli lihtsalt aplusega või oli see lihtsalt pikalt saatmise nõks teavad sealsed tegelased ise, aga tänu sellele jutule, mis sai ka foorumist läbi jooksutatud kontakteerus minuga üks Tartu päritolu tegelane, kellega ka hiljem käed sai löödud ning summaks kujunes märkimisväärselt väiksem summa ehk hind potsatas sinna auku kuhu ma ise arvasin asi kujunevat.
Mida siis juuni ja törts ka juuli kuus autoga tehti võib lugeda siit http://autoblogi.blogspot.com/2011/07/271-peatukk-1979-cadillac-coupe-deville.html . (mingisugune tainas on sinna oma elektrikommentaare lisanud, aga olgu jumal talle armuline tema mentaalse hälbe korrigeerimisel.)
A lisaks veel seda, et keevitust vajasid ainult need uksehinged. Kui sisu välja sai loobitud oli sihuke tunne, et aparaat äsja liinilt tulnud. Lisatud piltidelt ehk see niihästi välja ei paista aga asi oli küll ütlemata sile. |
| Ta liigub siiski vol2. |
25.07.2013 |
Nu aeg läheb mühinal ja ei mäletagi enam mida asja ma seal eespool jahusin a las olla. Kui mingi jutt tuttav tuleb kirjutagem selle rubriiki "kordamine on tarkuse ema."
Läheks edasi asjadest kui autol värv seljas, mis juhtus loetud päevad s.t. 2 päeva enne ABCS 2011. Sai pisut rabeletud ning laupäeval siiski enda Haapsallu sätitud. Sisu oli pooleldi paigas kuna ei tahtnud päris konservikarbiga kulgeda samas aga ol ivaja koma teist veel näperdada ning väga kokku laduda polnud kah mõtet.
Asi kulges kenast s.t. ilma üllatusteta. Peale selel vähemalt väljast nägi asi igati noobel välja.
Haapsalust tagasi laekudes oli igati soe suvepäev ja miskipärast otsustas hoolimata konditsioneeri tööst asi kuidagi palavaks minna. Mingit jahedust autosse laekus aga kuidagi lahjalt. Jooksvalt kirjutasin asja selle süüks, et ju lahkusid vajalikud gaasid süsteemist jälle (olgu öeldud, et asi lahenes aastal 2013 mais :D ).
Olulisem näitaja oli see, et krdi piduri asi käis jätkuvalt pinda ning sai seda piduri asja lapatud kinni lahti ja korduvalt.Miskipärat soojenes õigemini kuumenes see parem tagumine trummel mehiselt. Tee, mis tahad ei miskit mõjunud. Sai vahetatud vedrud, silinder ja muud pudipadi seal. Tulemus ümmargune null.
Septembris sai väike tiir Riiga tehtud ja asi püsis isegi viisakalt koos kuniks Riia vahel hakkas hirmsat häält tegema. Kahtlustasin , et nüüd klots puhta ära lihvitud. Kesköötunnil sai asi huvipärast korra lahti võetud ning peale hunniku klotsitolmu seal mudu suuremat viga ei täheldanud. Katted täiesti olemas. Kruvisin siis tähiku täitsa maha ning samuti puhastasin üleliigsest tolmust asja. Järgmine päev Riia vahel oli igati kobe, ei mingit kuumenemist aga ega see ratas ei pidurdanud kah siis ma arvan.
Tagasi Eestis sai uurimistöödega edasi aerendatud ning prooviks jupp jupi haaval neid pudinaid teise pooelga vahetetud.
Trumilid - ei midagi, peenemad jupid - ei midagi lõpuks sjäid ainult klotsid järgi ning üllatus üllatus see mõjus. Kuumenemine kolis paremalt vasakule. Huumor, miks nagu klotsidest mööda vaatasin oligi see, et need ju said uued pandud a ju see esimesest laksust pea põlemispunktini kuumenemine mõjutas miskit. Igatahes sai uued klotsid installitud ja ja enam asi ei kuumenenud aga kuna oli juba ka oktoober täies hoos sisi hale nädal hiljem sai auto talveks hoiule pandud nii, et püha tõde pidi siiski järgmine aasta selguma.
2012 aasta sai alustatud sellega et istmed said uue naha omanikeks. Veidral kombel oli naha all peitunud poroloon väga heas korras, nii et ei pidanud mingit ulmet mõtlema hakkama. Istme raamid said üle värvitud, olid teised pisut punaka tooniga õrna roostega kaetud. Põnevam osa oli hoopis molekuliseeruvad itmemootori katted. Tegelikult siis mitte mootor ise vaid hoopis "köigukast" mis jagab siis käsklusi mida ja kus liigutada. Need olid ikka väga rabedad nii et sai alguses neid legotatud ning kui olemasolevad killud olid enam vähem õigele kohale liimitud siis veel täies ulatuses üle liiimitud marli ja kahekomponendise liimiga. Eks ikka selleks, et nad koos püsiksid.
Edasi kui juba aparaat liikluses osales sai möödaminnes ka USA suursaadikuga om 15 min Tallinna nimelise asula tänavatel sõidetud. Seda siis USA raua avaürituse raamides.
Peris lahe tegelane oli:).
Viimaks siis selgus, et pidurijama võib lõppenuks lugeda kuniks... selle sama avaürituse raames tagasi Rakverre laekudes selgus, et aegajalt kopsatab piduripedaal tühjalt põrandasse. Läti üritusel käies oli see pigem reegel kui erand nii, et suht kobe oli kolonnis kulgeda kuna ei teadnud mitmes laks siis pidurid tööle rakendab.
Asi päädis siis peasilindri vahetusega. Vana aparaadi tihendid või muhvid või kuidas neid keegi nimetada tahab olid suht ovaalseks kulunud. Iseteadlik järeldus oli see, et kuna pea 1,5 aastat sai piduritega mässatud ning pidevalt värsket mahla juurde valatud süsteemi siis kõik vähegi saasta moodi asi oli valamispaagist korrus allapoole komandeeritud kus nad sisi oma abrasiivset tegevust harrastasid ning loogika järgi kiiremini kuluvad asjad said seda ka tunda.
Ka see asi lahendatud polnudki mudu tegevust kuni Leedus käies hakkas eriline kolin närvidele käima. Nu juttu veeretades pakuti et stabika kondid õhtal. Sai siis ABs pisemaid pudinaid vahetatud kuid hääles erilist muutust ei toimunud. Kilises edasi.
Nu peale väikest möödarääkimist ning vales mõõdus (ju mõni hiinlane otsustas mingi jama kokku keerata) juppide saamist ja uuesti saamist sai Rakvere lähedases töökojas ka muid vidinaid vahetatud esisillas. Õõtsa puksid olid olematud jne. siis lõppeks selgus et kolistajaks on ei midagi mudu kui klotsid, mis oma pesas korralikult liikusid. Aga noh sai vähemalt puksimajandus üle käidud. Õnnetuseks sain kaasavaraks selle, et kodanik tööline rammis mingisuguse kangiga esiust nii, et okt lõpp ja pisut nov algust sai Tlna Tartu vahet jõlgutud, et mõlk ellimineerida ning värvitööd teha.
Peaasi, et igav ei hakkaks.
Ah jaa, millalgi hilissuvel lasin järjekordse auguga rõõmustanud püti vähe isasemat häält produtseeriva püti vastu vahetada. Mõmiseb mõnusamalt samas jällegi pikemat otsa liigeldes ajudele ei käi.
Sedasi siis aasta 2012 oma otsa leidis. |
|
|
|
|
