|
|
|
Autopäevikud > Ford LTD Landau 1976
|
| Viimane sissekanne | 3 viimast sissekannet | Kõik sisseakanded (12) |
tagasi |
Ford LTD Landau 1976 |
Omanik: LTD76 |
| Sõidab! |
08.07.2007 |
Suuremad tööd siis selleks korraks tehtud. Eks neid väikseid asju jõuab veel ekspluatatsiooni käigus ka teha.
Veelkord tänud Vellole, Kaidole ja automaaler Taavile, kes kogu asja täie pühendumisega kaasa tegid. AITÄH!
Nüüd jutt sellest, et mõnikord peab ikka vedama ka!
Esimeks sõiduks sellel hooajal oli pulmasõit ja see jääb ilmselt kauaks meelde.
Mul oli peigmehega kokku lepitud, et olen kl. 10.00 Jänedal, kus ehime auto ja sealt edasi läheb sõit Rakverre, kus kl. 12.30 on registreerimine, pärast mida toimub pulmarongkäik nagu muistegi. Sõidan mina siis rahulikult Jäneda poole ja kl. 9.50 olin Aegviidus, vaatasin et aega on ja tegin poe juures väikese peatuse, et üks pudel vett autosse kaasa osta. Tulen poest välja ja ei usu oma silmi – üks esimene rattakilp lännu! Kohe meenus ka see kõlks mis umbes 40 km tagasi ühe teeaugu juures käis. Kiire pilguheit kellale ja kohe sain aru, et asi on s..t – ajagraafik on täiega p....s! See oli ka selge, et sellist varandust(kolme lõviga kilp!) ei saa sinna tee äärde jätta. Kiire kõne peigmehele, ots ümber ja tuld. Siinkohal vabandan kõikide kaasliiklejate eest, kellest 100(miili) rauas mööda lendasin, ausalt tavaliselt ma nii ei tee. Peatanud arvatavas „õnnetuskohas” auto, hakkasin kohe teeääre kraavi läbi kammima. Õnneks olin jalga tõmmanud nahkpüksid, sest kraavis oli hein rinnuni, kastemärg ja jube tolmune. Olles seal veerand tundi mütanud, nähes välja pisut hullem madagaskari tolmuahvist, leidsin kaks plastmassist rattakilpi ja ühe värvipurgi kaane, mis mu tuju kuigivõrd paremaks ei teinud. Aeg oli juba nii kaugel, et oli selge, et enam edasi otsida ei ole lihtsalt võimalik. Helistasin juba närvilisele peigmehele, et tal tuleb leppida autoga, kus kolm ilukilpi ja olin juba kurja saatusega leppimas, kui nägin eemal põlluvaheteel rattaga poisikest sõitmas.
Mõtlesin, et kasutan ära viimase õlekõrre ja viipasin poisi enda juurde. Pakkusin talle 100 krooni, kui leiab kilbi üles ja mulle helistab. Poiss vaatas auto küljes olevaid kilpe ja oh ÜLLATUS, ütles, et puuduv kilp on nende kodus, mis paistis üle põllu! Tuli välja, et poisi vanaisa oli näinud, kui kilp lendu läks, korjas selle üles ja viis koju. Poiss sai sinise otsaga raha, mina oma kilbi ja taas sama kiiresti Jäneda poole teele, kuhu jõudsin kl. 11.15. Ega ma Rakverre ka palju aeglasemalt sõitnud, aga selle eest jõudsime 15 min enne tseremoonia algust kenasti kohale ja niikaua kui pruutpaarile sõnu peale loeti, jõudsin ennast tolmust puhtaks nühkida ja ka auto ära ehtida. Lõpp hea, kõik hea!
Ülejäänud sõit kulges ilma ihasuguste viperusteta ja mina olen autoga hullult rahul.
Järgmine sõit tuleb juba Haapsalu üritusele.
|
      |
| Naudime suve... |
22.07.2007 |
Peale Haapsalu kokkutulekut ei ole auto juures midagi tehtud.
Teed sa jee, kui sellised naised ümber auto...
Tegelikult käisin ise Raudruunaga Ventspilsi tsikliüritusel ja sõber/sugulane Kaido sattus autoga fotograafide kokkutulekult läbi põikama, ehk väike vaheldus küünalde/rihmade/veepumba vahetamise juttudele. |
        |
| Ettevalmistused Baikali tripiks |
28.03.2012 |
Kuna viimasest sissekandest juba pea 5 aastat möödas, värskendaks pisut teemat.
2008 kevadel sai vahetatud veepump, paigaldatud line lock, originaalkarbussi asemele läks Edelbrock ja ega peale tavpärase hoolduse midagi eriti tehtud polegi. Ainult puhas sõidurõõm.
Sel kevadel tuli koos sõber Pikaga hull mõte minna omal jalal Baikali äärde Irkutskisse, kus toimub igaaastane "БайкалМоторШоу", seda enam et korraldajad lubasid meid kohapeal hästi vastu võtta.
Kuna vahemaa Tallinn-Irkutsk on 6300 km, siis sai auto kriitiliselt üle vaadatud ja esimene mõte oli, et kurat tagumine ots on liiga madalal ja teades venemaa auklikke teid, hakkab see kindlasti vastu maad käies meie hoogu pidurdama. Egas midagi, sild alt ära ja Pikk keevitas vedru tallad 6cm kõrgemaks. Et oleme edevad ka, otsustasime lisaks veel tagasilda difriluku installeerida, see töö tehti Top Partsis. Vahetatud said veel pidurivoolikud ja mõlemad kardaaniristid.
Sai päris hea ja nüüd näeb auto normaalne välja ka kummipõletamiseks mõeldud väiksemate tagaratastega.
Kapotialust uurides, tundusid kahtlased pragulised mootoripadjad.
Otsustasime needki vahetada. Et patjadele ligi pääseda, tuli maha võtta konditsioneeripump ja kollektorid. Imelik küll, aga kõik poldid avanesid suht lihtsalt. Konditsioneeripumba otsustasime üldse riiulisse tõsta, siis lihtsam vajadusel kapoti all toimetada ja ega seda konti nüüd nii väga vaja ka pole. Seda enam, et siduriosa oli pumbal niikuinii ära kärsanud.
Riiulis oli mul seisnud juba paar aastat uus starter, selle vahetasime samuti "igaksjuhuks" ära, mootor oli ju üles tõstetud ja seda oli lihtsalt mugav teha.
Kaasa võtame veel mootori tihendite komplekti, uue bensupumba, jagaja ja esiratta laagrid. Vüibolla läheb vahetusse ka genekas.
Sellest peaks vast ettevalmistusteks piisama.
Mai esimesel nädalavahetusel tuleb väike "test drive", Minskisse ja 15.mail stardime Irkutski poole.
Difri luku testimine
www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=4A-bmJBXc4A |
      |
|
|
|
|
