|
|
|
Nädala raud > Vector
|
| 13. Veebruar 2006 |
tagasi |
 Lapsepõlv ja Turbo näts, mille piltidel parimaks autoks saladuslik Vector ...
Paljudele tuleb ehk tuttav ette jubeda maitsega, rubla ja viiskümmend maksnud Turbo näts, mille veniv-valge sisu kiiresti oma tee prügikasti leidis, krabisev autopildiga vaheleht aga omalaadse mänguvahendina kohe teiste omasuguste kõrvale pandi. Autosid oli piltidel erinevaid, üks võimsam, teine kiirem. Peab tunnistama, et üks väheseid, mis juba tookord eriline tundus ja siiani meeles seisab, on Vector.
Ameerikas, Californias 1972 alguse saanud legend-auto loojaks oli Jerry Wiegert. Esimene Vector loodigi 1971-1972 ja oli tegelikult paljas kest, ei mootorit ega käiguosa. Kuigi oli plaanis kasutada Mercedes-Benz-i Wankel-mootorit ei jõutud tegelikult kunagi ühegi valmis autoni ja keegi ei teagi täpselt, kuhu see esimene prototüüp sai.
Wiegert ei jäänud pikalt nukrutsema ja liikus edasi, luues järgmise Vectori, mudelinimega Vector W2.
1981 nägi uus maimuke ilmavalgust, südameks 600hp tootev turbomootor, mis suutis auto viia kuni 320 kilomeetrise tunnikiiruseni. Nimi W2 tulenes auto looja esinime tähest (tõepoolest originaalne :) ja numbrist kaks, mis väidetavalt näitas turbode arvu.
Ka see auto ei jõudnud iial tootmisliinile ja ainueksemplari värviti korduvalt üle ning muudeti erinevaid keredetaile, jätmaks mulje mitmest erinevast autost. Kokku läbis W2 u. 160 tuhat testikilomeetrit, mida ei anna võrrelda ühegi teise sport-auto testimisega.
1991. a. läks modifitseeritud W2, mille nimeks oli vahepeal saanud W8, lõpuks ometi tootmisse, kui 21 eksemplari valmimist üldse tootmiseks nimetada saab.
Auto kapoti all tuksus Chevy 625 hobujõuline twin-turbo V8 mootor, millel töömahtu 6 liitrit. Ratasteni kandis selle jõu GM-i 3-käiguline automaatkast. Auto tippkiiruseks hinnati 338 km/h.
Auto hinnaks olid 455 tuhat dollarit ja esimeseks õnnelikuks omanikuks tennisetäht Andre Agassi, kes auto peaaegu maha oleks põletanud. Nimelt ei mallanud kärsitu palli-toksija oodata, kuni auto lõplikult testitud saab ja kukkus hoolimata keelamisest autole hoolega piitsa andma. Ülekuumenenud mootor süütas auto tagaosa põlema, siiski lõppes kõik õnnelikult ja ohvreid ei olnud.
Paari järgneva aasta jooksul üllitati Avtech WX-3 ja WX-3R (rodster), mis olid W2 edasiarendused, plaanitud 1000-hobujõulist imeautot siiski ei sündinud ja kasutati sama Chevy mootorit, mis W8-tki edasi viis.
Vahepeal ostis Megatech Wiegert-i ettevõtte ära ja andis härrale enesele kinga. Sellega sai ka WX-3 elutee otsa.
Megatech arendas WX-3 edasi ning uue auto nimeks sai Vector M12. 1995-1999 toodeti kokku 17 autot, mida kahjuks kiirendas senise Chevy mootori asemel juba Laborghini V12. 5.7-liitrist saadi tagasihoidlikud 490 hobujõudu, mis aitasid 1600-kilogrammise auto edendada kuni 306-kilmoeetrise tunnikiiruseni.
1999.a. sattus Vector tõsistesse võlgadesse ning ei suutnud Lambole enam mootorite eest maksta. Erinevad kohtu-case-id ja mahhinatsioonid viisid selleni, et M12-te tootmine lõpetati. Lamborghini võttis võlgade katteks W8, kuid Wiegert omas sellele õiguseid ja võitis kohtus W8 enesele tagasi, sellest hoolimata keeldus Lamborhini W8-t tagastamast.
MegaTech katsetas veel Vector-it ellu äratada ja loodi prototüüp nimega SRV8, mille südameks pidi saama Corvette-i mootor. Kahjuks ei jõutud M12 negatiivse aura tõttu tootmiseni ja Avtech Motors pani oma uksed kinni.
Tänaseks on Wiegert küll taas Avtech-i ära ostnud ja nime uuesti Vector Aeromotive-ks muutnud. Läbi on käinud ka kõlakad, et loomisel on uus Vector, nimega WX-10. Väidetavalt pidi uus auto olema WX-3 järglane, millesse on segatud nii Toyota Suprat (ouch!) kui ka Corvette-i, aga avalikkuse ette pole uut silmarõõmu seni toodud. |
|
|
|
|
