www.usaraud.ee  >

 Liikmetele:

 Kasutajatunnus:
 Parool:
Registreeru liikmeks!

Nädala raud  > Kuidas oleks ühe pisikese turboga?


20. Veebruar 2006 tagasi
Tõstke käed kõik, kes on sõitnud turbomootoriga varustatud autoga ...

... Te mõtlete neid pisikesi väljalaske torusse pistetavaid turbiini-nökatseid, mis pisut rohkem värsket õhku silindrisse puhuvad?

Räägime parem tõelistest gaasiturbiin autodest.



Reaktiivmootoreid tunnevad kõik, õhk eest-sisse-tagant-välja, lisame veidike kütust ja turbiini väljuvate gaaside teele käitamaks kompressorit, mis värsket õhku eest peale pressib. Kuigi väljuvate gaaside jõul edasi lükatav auto on tore vaatepilt silmale, pole see päris hea mõte igapäevaliiklusesse. Nagu ka turbo-propeller lennukitel, sobib autosse kasutamiseks variant, kus lisaks kompressorile käitatakse eraldi turbiini pealt võlli, mille pöörded vahekasti abil tänaval kasutatavate sõidukite jaoks söödavasse vahemikku tuuakse ja sealt edasi, tavapärasel moel, käigukastile edasi antakse.

Teise maailmasõja ajal jõuti reaktiivmootorite arendamisega üsna kaugele. 1950 aastal tõstetigi gaasiturbiin sõiduautosse. Gaasiturbiini vihmavarjuks sai Rover Jet 1. Roveri katsetused kestsid 15 aastat, kuid liigse kalliduse ja kütusekulu pärast see tehnoloogia tavatarbijani ei jõudnudki.



Olgu veel märgitud, et Graham Hilli ja Richie Gintheri piloteerimisel jõudis turbo Rover BRM Le Mansi 24 tunni sõidus võtta 1963/65 aastal 13. ja 10. koha.

25. märts 1954 on kuupäev, mil Chrysler teatas turbo auto arendamisest ja õnnestunud testidest. Turbiin oli nimelt tõstetud Plymouth Sport Kupeesse.
Kuni 1963. aastani olid gaasiturbiiniga autod testijate ja inseneride mängukannid. Märkimisväärsemad arendused olid sooajavaheti väljalaske ja sisselaske vahel, mis tõstis oluliselt efektiivsust (kütusekulu vähenes kordades) ja aitas jahutada väljalaskegaase. Kümne aastaga jõuti tehnoloogias kallitest lennukitel kasutatavatest materjalidest odavamate ja kättesaadavamateni.

Selleks hetkeks oli inseneride käe alt välja tulnud neljanda põlvkonna gaasiturbiin mootor - pisem, kergem ja vaiksem kui eelmised.
130hp @ 3600 rpm (peale vahekasti)
425lb-ft @ 0 rpm
186kg
ca 45000 rpm turbiini kiirus (vahekasti abil vähendati pöördeid 10 korda)
mootorist jookis läbi 1kg õhku sekundis.
väljalaske gaasid 80°C tühikäigul kuni 275°C täiskäigul.



Turboauto eelisteks oli lai valik kütuseliike - bensiin, petrooleum, diisel, alkohol, taimeõlid. Mida iganes on vedelal kujul võimalik sisse kallata, ja seda mootori juures muudatusi tegemata!
Muudeks eelisteks võib veel lugeda - vähem (liikuvaid) osi, pea olematu hooldusvajadus, mootori vastupidavus, vibratsiooni puudumine, maksimum vääne @ 0 rpm, kaal, puhtamad väljalaske gaasid(täielik põlemine) ja mootoriõli ning jahutusvedeliku puudumine.

29. oktoober 1963 alustas Chrysler suurejoonelist testimist välitingimustes. Ghia poolt Ehitati 50 autot, mis jagati inimestele tasuta kasutamiseks kolme kuu jooksul. Kokku osales programmis 203 nö tsiviilisikut kes valiti välja sooviavalduse täitnud inimeste hulgast. Kriteeriumiks oli võimalikult lai valik eluala- ja koha osas. Kokku läbiti programmi raames 1,8 miljonit kilomeetrit kahe aasta jooksul. Lisaks tohutule testitulemuste hulgale nii kasutajate kui teeninduse osas saavutati üsna suur avalikuse tähelepanu.



1966. aastal planeeriti testimiseks viienda generatsiooni mootoritega varustatud 500 Dodge Chargerit. Kahjuks lükati see programm edasi kütusekulu pärast ja turboautod ei jõudnudki kasutajateni. Pisut paremini läks spetsiaalselt disainitud keredel, me kõik teame, mis Chargeritest sai :)






Vahepeal välja arendatud kuuenda põlvkonna turbiini võrreldi võimekuse poolest 380CID V8 mootoriga.
1972 sõlmis chrysler lepingu Ühendriikide keskonna kaitse ametiga arendamaks efektiivsemat, kütusesäästlikumat ja puhtamat turbiin mootorit. See leping oli ajaloos esmakordne EPA ja autotööstuse vahel.
Lepingu raames tehti turbiinisisese aerodünaamika osas koostööd isegi NASA-ga.

Kuigi aastate jooksul oli saavutatud olulist edu kütusesäästu ja valmistamis hinna osas lõpetati programm 1979. a. valitsuse poolt. Chrysler oli saanud valitsuselt laenu ja sellega seoses hoidis riigiaparaat pehmelt öeldes firmat munepidi peos.
Põhjenduseks oligi liiga suur majandusrisk. Selleks hetkeks oldi sõna otseses mõttes päevade kaugusel masstootmise otsusest.



Autor: vr.

Leidsid midagi põnevat, tahad seda teistegagi jagada? Vihja nädala rauda.