www.usaraud.ee  >

 Liikmetele:

 Kasutajatunnus:
 Parool:
Registreeru liikmeks!

Nädala raud  > Kiire pere 2009


28. Aprill 2009 tagasi
Möödunud hooaja kiirendamises vahele jätnud perekond Sangernebod ei naase kahjuks kiirendsusrajale ka käesoleval hooajal.

Põhjuseid selleks on mitmeid, milledest tähtsaim uue kiire pereliikme sünd. Kaasa rajale naasmisele ei ole kaasa aidanud ka kogu maailma majandust tabanud kriis, mis niigi lahjade sponsoritoetustele on tõenäoliselt kogu Eestis kriipsu peale tõmmanud.



Õnneks pole Eduard aga tegudeinimesena jäänud niisama nukrutseama, vaid on pikad talveõhtud pühendanud juba varasematelgi aastatel lugejatele tuttavaks saanud 1981. aasta Chevrolet Corvette C3 lõpuni valmisehitamisele.



Eesti tõenäoliselt suurimat Corvette-de erakogu omava Eduardi kollektsioon täienes veel ühe punast karva sõiduriistaga, mille "augulise" kapoti alt turritab välja n.ö. "lahjas" 600-hobjõulises tänavaseades Chevy bigblock-i kompressor.



Meenutagem lugejale, et lisaks mainitud C3 'Vettele troonivad Eduardi kollektsioonis veel ka 1995. aasta Corvette C4, mille kompressoriga ülelaetud 5.7-liitrine mootor u. 500 hobuse rammu ning 2002. aasta Corvette C5 erimudel Z06 pisut rohkema kui 400 hobujõuga annavad kolmepeale kokku pooleteist tuhande traavli jaksu.






Praktiliselt uue auto ehitamine võttis aega 3 talve ning ilma oma tööd ja vaeva arvesse võtmata pea pool miljonit krooni. Tulemusele pole muidugi ka midagi ette heita. Lisaks värskele punasele värvkattele on täieliku uuenduskuuri läbinud ka auto salong, mida kaunistab Corvette motiividega punamust nahksisu.




Kogu see toredus seisab kroomitud C3-stiilis velgedel, mis tehase poolt allapandutest ligi 2 korda laiemad. Laiemate rehvide allakruttimine ei ole loomulikult vaid edevuse pärast. Kitsamad rehvid lõpetaksid oma maise eksistentsi lihtsalt liiga kiiresti valge suitsuna taevasse tõustes, sest Chevy seitsme ja poole liitrine suurplokk pole just naljaasi. Erkki Engineeringu poolt juba aastaid tagasi loodud mootor on sama, mis kunagi Eduardile musta Camaro aiste vahel Eesti meistritiitli tõid.



Et Eestimal Corvette-dega aastaläbi sõitmine mitte just väga mugav ei ole, siis aitavad libedatel ja lumistel aegadel kiire pere transpordivajadusi rahuldada kaks Hummeri-peletist, milledest meespoole kasutada on vana hea ning heas mõttes robustne H1 ning naispoole taltsudada jääb pisut tsiviliseerituma H2 6-liitrine V8.



Uurides Eeduardilt tulevikuplaanide kohta ning tundes huvi, kas ja kuna kiire pere kiirendusrajale naasta plaanib ei osanud peremees midagi kindlat öelda. Talle omase stoilise rahuga selgitas Eduard, et olles kunagi juba 9 sekundiga veerandmiili läbinud, ei paku samasse sekundisse sõitmine praegu enam midagi. Kui üldse taas rajale tulla, siis juba redelauto roolis, kuna kereautod on selles mõttes praeguse seisuga end Eduardi jaoks ammendanud. Ise uut autot ehitada ei ole kindlasti mõtet ja sobiv auto on mõistlik tuua Soomest või Rootsist.



Küsimuse peale, et miks mitte vastvalminud C3 Corvettega C-klassi sõitma minna, Eduard vaid muigas ja selgitas, kuidas Eesti kiirenduse reeglid nii tihti muutuvad, et ise autot ehitatades võid kindel olla, et auto valmis saades, sellega enam plaanitud klassi ei lubata. Hetkel takistab C-klassis osalemist näiteks piirang, mis sinna enam ülelaetud big-blocke ei luba. Eelmisel hooajal oleks selle autoga veel mainitud klassis sõita saanud.

Meenutame, et möödunud hooaeg jäi kiirel perele sõitmata samuti reeglimuudatuste tõttu, mis musta kiire Camaro sujuvalt C-klassi ukse taha jätsid. Mainitud must 1000-hobujõuline Camaro seisabki juba teist hooaega kurvalt katte all ja ootab mõnda noort ja tublit meest või naist, kes nimetatud sõiduriista kiirendusradadele tagasi viiks.



Reeglite kiiretest muutustest tingitud muresid on Eduard ka teiste ise autosid ehitavate kiirendusfanaatikute suust kuulnud. Kuna auto ehitamise peale kulub reeglina paar-kolm aastat, siis momendil on auto ehitamine kaunis suure riskiga ettevõtmine, kuna pole mitte mingit kindlust, et auto valmimise ajaks veel sarnased reeglid kehtivad, mille järgi auto ehitamist alustati.

Aga küllap ala arendamisega tegelevad spetsialistid teavad kõige paremini, kuhu suunas tuleb ala arendada ja milliseid reeglimuudatusi on tarvis. Loodetavasti jätkub siin väikeses Eesti ka huvilisi, kes suudavad ala arenguga piisavalt operatiiselt kaasas käia, aga eks seda näitab juba tulevik.

Kiire pere aga naudib oma kiireid sõiduriistu ja isegi kui lähitulevikus kiirendusrajale ei naase, siis loodame, et need ajad taas kord tagasi tulevad, mil nii perepea kui õrnem pool mõlemad konkurente kimbutama asuvad.