|
Markide lõikes > Oldsmobile Ninety-Eight 1970
|
Omanik: tnis123. Auto lisatud: 31.01.2005 12:13. Viimati muudetud: 05.12.2017 16:53 |
tagasi |
Auto üldandmed
|
Mark: |
Oldsmobile |
Mudel: |
Ninety-Eight |
Aasta: |
1970 |
Kütus: |
Bensiin |
Mootor: |
455 (7,4) V8 |
Käigukast: |
automaat |
Võimsus: |
340 hp (250 kW) |
Pöördemoment: |
lb-ft ( Nm) |
Veerandmiil: |
raja kõrval |
Asukoht: |
Tartu |
|
Auto kirjeldus
|
2004 aasta suvi, Lõuna-Saksamaa. Meie täiesti tavaline autoostureis hakkas ühele poole saama, nelja pika päevaga oli `gesellschaft´ kokku ahnitsenud 17 autot, autovedamise haagise, muruniitmistraktori ja mõned paadimootorid. Suurem töö oli tehtud, kuulutustelehe lugemine jätkus juba saksa rahvusjoogi pruukimise saatel. Ilm oli väga väga palav ja meeleolu tõusis kiiresti mitu meetrit üle Kroonlinna nulli.
Ühel hetkel juhtis kolleeg tähelepanu kuulutusele, kus müüa Oldsmobil, Bj. 70, Cabrio, 7,4...ühesõnaga, arvasin, et mul oleks sellist autot hirmsasti vaja. Püüdes säilitada kaine inimese diktsiooni, võtsin omanikuga ühendust ja sain teada, et auto on igavesti suur, nahksisu, katus ja välimus on gut, mootoris väike kolin sees. Leppisin siis omanikuga kokku, et järgmine päev astume läbi, õnneks jäi see koht enam-vähem koduteele.
Järgmise päeva hommikul, külma veega nägu pestes, ei olnud ma küll milleski kindel. Sisimas mõtlesin, et auto on niikuinii mingi vana sara ja mingit koledat värvi (värv jäi telefonis küsimata, mudelinimi muidugi ka, see poleks tollal mulle ka midagi öelnud, ameerika autodest piirdusid tol ajal teadmised emam-vähem nendega, mis välja toodud raamatus ´100 autot´). Siiski jõudsime kokkulepitud ajal maalilisse mägikülla, meie ees avanes garaazi uks ja... siit enam tagasiteed polnud. Säravvalge, väga ilusate proportsioonidega maantelaev, Ninety-Eight puha nimeks. Ega esimene kord, esimese elevusega ma ümber auto tervet tiiru ei teinudki,garaazis ka ülearu jalutamisruumi polnud, sai lihtsalt omaniku käest seisukorra ja rooste kohta küsitud, korraks sees istutud...
Loomulikult polnud meil enam eriti ka raha, nagu eesti meestel võõrsil rännates ikka, käsiraha saime siiski kuidagi kamba peale kokku, kümne- ja viie-eurostes allesjäänud kupüürides. Kuu aja pärast läksin uuesti Saksamaale tehingut lõpetama, omanik oli auto selleks ajaks minekuvalmis sättinud, kaasa sain ka varuosi ja rehve.
Igal juhul tundus Oldsmobile´le Eesti ja uus omanik meeldivat: mootori kolin jäi iseenesest järgi, peale jahutusvedeliku lisamist ja paari küünla vahetust, siiamaani ei tea, milles see probleem oli... Roostet, nagu omanik ka ütles, oli tõesti vähe, igal juhul sai põhi (ja mujalt ka) naturaalse männitõrva ja mastiksi seguga üle lastud. Terve tänav oli mõnda aega suusatõrva lõhna täis. Kulus üle kümne kilo, paistab et selline kompott kaitseb hästi, ka nüüd, viie aasta pärast on tõrv katsudes pehme, roostel shansse vähe...
Nüüdseks on auto näinud juba suurt osa Eestit. Eelmine omanik oli autoga palju õnnelikke paare abielusadamasse tüürinud, pole minulgi selle tegevuse vastu midagi ja arvan, et Oldsmobile´l ka mitte.
2005-... aasta kevadel-suvel on toimunud mitmed pulmad, kust ka Oldsmobile ühe suurema külalisena, kaunilt ehituna on osa võtnud.
24.07.2005 viisin auto Saaremaale. Nimelt sattus talle väike kõrvalosa 2006 aastal valmivas koguperefilmis ´Ruudi´. Kuu aja pärast sain auto kenasti tagasi, paar väikest riket olid filmimehi kollitanud, saarlaste abiga sai kõik korda. Tagasi sõites Kuressaarest Muhu saarele jõudnud, vaatasin igaks juhuks õli ka - varras ei näidanud midagi. Õli oli kaasa pandud, aga ega kunstiinimesed ju õlitaseme kontrolliga tegele...
2006 aasta suveperioodil sai autoga koguni kaks korda Lätimaal käidud - Jurmala kokkutulekul ja hiljem lätlaste kutsel Sigulda 800 aasta juubelil. Lätimaa on tore kant, pole midagi halba öelda, palju toredaid inimesi...
Talved veedab Ninety-Eight loomulikult garaazis. Suuremat remonti pole ette võtnud (enam-vähem korras autot ei ole mõtet ju täitsa laiali kiskuda), tehtud tavalist õlivahetust-hooldust.
2008 aasta suurem ettevõtmine oli katuse ja klaasiservade tihendite vahetus, esisild sai ka enam-vähem uus.
2009 aastal käisime jälle Jurmala kokkutulekul. Aga selle suve tähtsündmus oli meile kindlasti Uunikute Tähesõit. Maanteel sõita on muidugi mõnus, aga vahe-kiiruskatsetel sai selgeks, miks Ninety-Eightil kuulsat ralliminevikku pole. Pingutas sohver küll kõvasti, aga auto veermik pole künklike ja kurviliste radade jaoks. Ahjaa, kuna tähesõit ei olnud õnneks kiiruse (vaid ajalise täpsuse) peale võistlus, saime (kogemata kombel, tänu heale kaardilugejale muidugi ka) 2.koha:)
2010 aastal nüüd käidud ka Big Meet´il rootsis. 150SEK eest sain turult tagavaraks ilukilbi, natuke kruiisisime linnas, paar meest magasid autos, aga kitsas olla olnud:) Aku saime paar korda tühjaks, aga juhtmed olid kaasas ja vooluandjaid leidsime ka.
Siin minu kontaktnumber, juhuks, kui soov Oldsmobile´t pulmaautona kasutada: 5281807. Koduleht pulman.ee.
|
|
|
|
|
|